• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Varimajandus on Rootsis alates 1990. aastast pea kahekordistunud, moodustades riigi sisemajanduse koguproduktist 6,5%.
Rootsi keskpanga analüütikud Gabriela Guibourg ja Björn Segendorf uurisid, kui palju on riigis ringluses raha ja kui palju sellest kasutatakse legaalselt.
"Meie andmetel on halli ja musta majanduse osakaal SKPs kahekordistunud," kirjutasid analüütikud. Täpsemalt on varimajandus Rootsi SKPst tõusnud varasemalt 3,8%-lt 6,5%-ni. Aastas on seega varimajanduses kasutusel 150 miljardit Rootsi krooni ehk 255 miljardit Eesti krooni, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Varimajanduse arvele läheb Guibourgi ja Segendorfi sõnul enam kui pool kõigis sularahatehingutes kastutatavast rahast. Uurimisperioodil 1990.-2004. aastani moodustas ebaselgetel põhjustel kasutatud raha hulk 67% kogu ringluses olevast sularahast. Number kasvab pidevalt.
Uurijad ei toonud välja põhjuseid, miks on Rootsis varimajanduse osakaal nii palju kasvanud. Samas aga väitsid nad, et umbes sama tulemuseni jõutakse ka teisi Põhjamaasid analüüsides.
Varimajanduse osakaalu suurenemist kinnitavad ka Rootsi majanduskuritegusid uuriv amet ja maksuamet. "Sularaha kasutamine on tunduvalt ulatuslikum kui seaduslikuks kauplemiseks vajalik," ütles majanduskuritegusid uuriva ameti peadirektor Gudrun Antermar.
Traditsiooniliselt liigub palju musta raha juuksurisalongides, restoranides ja taksoettevõtetes, kuid kõige suurema osa varjatud tuludest teenivad Rootsis põllumajandus-, metsa- ja kalandussektor.
Maksuameti arvutuste kohaselt saab kalur igale legaalselt teenitud 100 kroonile lisaks 77 krooni musta raha. Talupidajad teenivad mustalt 100 krooni kohta 67 krooni, restoranipidajad 52, juuksurid 45 ja taksojuhid 37 krooni.
Suurimad summad aga liiguvad maksuameti hinnangul teistes sektorites: üürisektoris ja ettevõtlusteenustes (14 miljardit Rootsi kr ehk 24 miljardit Eesti kr), jaekaubanduses (8 miljardit Rootsi kr ehk 13,6 miljardit Eesti kr) ja ehituses (6 miljardit Rootsi kr ehk 10,2 miljardit Eesti kr).
Täiesti kriminaalse tegevuse ehk näiteks narkokaubanduse ja prostitutsiooni osakaal mustas majanduses aga on suhteliselt väike, ulatudes 5 miljardi Rootsi kroonini ehk 8,5 Eesti kroonini.

Seotud lood

Uudised
  • 28.05.07, 16:14
Instituut: Eestis on varimajandus kahanev nähtus
Kuigi Eesti ametkonnad erinevalt Rootsist riigi varimajanduse osakaalu SKP suhtes ei väljenda, näitavad arvud, et musta raha tähtsus Eestis väheneb.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele