Mitmed eurovolinikud avaldasid Eestile
toetust, väites, et Venemaa reaktsioonid pronkssõduri teisaldamisele olid
ebaadekvaatsed.
Euroopa Liidu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jan Marinus Wiersma väitis, et Eesti ja Venemaa vaheline konflikt puudutab kogu Euroopa Liitu ja tema sõnul oli Venemaa reaktsioon «sobimatu ja lubamatu» - Venemaa sekkus Eesti siseasjadesse ja see on ennekuulmatu, kirjutas postimees.ee.
Wiersma hinnangul ei kaitsnud Venemaa ka Eesti saatkonda, mistõttu olukord halvenes.
Konrad Szymanski tõi aga esile, et olukord Venemaaga on keeruline, sest lisaks Poolale diskrimineeritakse nüüd ka Eestit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Satu Maijastiina Hassi väitis, et Venemaal on raskusi mõistmisega, et Balti riigid on iseseisvad. Seetõttu peaks Euroopa Liit olema solidaarne Eestiga, näiteks aitama Eestil küberrünnakutest lahti saada.
Eva-Britt Svensson mõistis aga hukka Venemaa ülepingutatud reaktsiooni ja nõudis Viini konventsioonist kinni pidamist.
Samas rõhutas ta dialoogi vajadust ning märkis, et venekeelse elanikkonna õiguste piiramine ei ole lubatud. Ka viib diskrimineerimine Svensson hinnangul paratamatult konfliktini.
Seotud lood
Vene riigiduuma spiiker ja Ühtse Venemaa
partei juht Boriss Grõzlov arvab, et fašism ja natsism muutuvad Eesti
riigipoliitikaks ning Eestit ei toetata paljudes Euroopa riikides.
Vene saatkonna vanemnõuniku Sergei Overtšenko sõnul
otsustavad Vene võimud teisipäeval või kolmapäeval, kas tuua tagasi Narva silla
piirangud.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale