"Miks me sellega tegeleme? Me näeme siin tohutut investeerimisvõimalust. Nõudlus kasvab ja pakkumine ei jõua järele," ütles Helenius. Tema sõnul hakkavad hiinlased järjest rohkem liha sööma. "Inimeste sissetulekud kasvad ja siis nad jõuavad liha osta, kilo liha tootmiseks kulub aga mitu kilo teravilja, mis tõstab oluliselt globaalset tervavilja nõudlust" lisas ta.
Teine arenev turg on biokütused.
Kliima soojenemise tõttu jääb ka harimiskõlblikke maid globaalselt järjest vähemaks. "Kust aafriklased süüa saavad, kui nad seda ise enam kasvatada ei saa?" küsis Helenius, ise vastust teades. Hiinas on probleemid reostuse ja happevihmadega, liustikud kuivavad kokku ja jõgede looduslik niisutussüsteem enam ei toimi. "Need on muret tegevad trendid, kuid ka hiinlased peavad sööma," rääkis investor, kes näeb lähenevat toidu defitsiiti ja hindade tõusu.
"Musta mulla piirkond Venemaal ja Ukrainas on üks vähestest kohtadest, kus saab oluliselt laiendada põllumajandustööstust, seal on viljakas pinnas ja sobiv kliima. See regioon on olnud ajalooliselt Euroopa viljaait. Samas on viimase 15 aastaga piirkonna tootmismahud drastiliselt vähenenud, sest kapitali ei ole," seletas Helenius.
Tema sõnul on Trigon Agril 1,1 miljardi krooni suurune omakapital ja 2,3 miljardi krooni suurune investeerimisvõimsus. Ettevõttesse on investeerinud Ameerika, Prantsusmaa, Šveitsi, Inglismaa, Soome, Taani ja Rootsi investorid. Helenius on kindel, et aktsiate omanikud ei soovi nendest loobuda ja aktsiate hind läheb üles.
"See on äri. Meil ei ole vaja Euroopa toetusi, meil on suurem visioon. Põllumajandus on efektiivsem, kui seda suuremahuliselt tehakse," lisas ta.
Seotud lood
Investeerimispankur Joakim
Heleniuse Ukrainas, Venemaal ja Eestis tegutsev Trigon Agri noteerib oma
aktsiad Stockholmi alternatiivbörsil.
Investeerimispankur Joakim Heleniuse sõnul
vaatavad Eesti riigijuhid Andrus Ansip ja Toomas Hendrik Ilves innovatsiooni
liiga kitsalt.
Põlva Agro lehm Võrgu ületas senise
piimatoodangu rekordi koguni 741 kg võrra, andes 17 535 kg piima.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.