Tallinna rahutuste järel alustas Sillamäel
eesti keelt õpetav Kristi Tamm presidendile kirja kirjutamist murega, et
venelased tunnevad end siin teisejärgulistena.
Olen õpilastega suheldes kogenud, et paljud (sh ka heal järjel olevad) venelased tunnevad end Eestis teise sordi inimestena, lausus ta Eesti Päevalehele. “Näiteks hall pass ehk — nagu venelased ütlevad — hundipass.”
Venelastel on hinge peal, et kuigi nad on Eestis sündinud või siin kaua elanud, ei tunnista riik neid omaks, nentis õpetaja. “Venelasi, kes on siin oma lapsed sünnitanud ja oma vanemad matnud, häirib, kui neid nimetatakse okupandiks.”
“Eesti on nende kodu, Venemaal neid omaks ei võeta. Nad on võõrad — pribaltiiskije,” kommenteris õpetaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tartu Puškini gümnaasiumi noored kardavad,
et pärast pealinna pronksiööd on venelaste ja eestlaste suhted pikaks ajaks
katki.
BBC World'is läks laupäeval ja pühapäeval
eetrisse EL-Venemaa tippkohtumisele pühendatud esinduslik vestlusring. Euroopa
Parlamendi sotsiaaldemokraate esindas vestlusringis Marianne Mikko.
Kaitsepolitsei on märganud harimatute
"aktivistide" püüdeid ässitada venekeelseid noori haridusreformi vastu, mis
tegelikult aga pärsib noorte läbilöögivõimet Eestis ja mujal Euroopas.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.