Arutades lähipäevade julgeolekuriski, ei
arvanud kultuuriajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, et vandaalitsemisest
huvitatuid enam eriti palju alles oleks.
"Aga küsigem, kui suur protsent elanikest üldse on valmis vandaalitsema. Kui politsei võttis 1000 inimest 400 000st tallinlasest esimeses raundis maha, siis palju veel alles jäi?" küsis Tarand Eesti Ekspressi pronkssõduri netifoorumil.
Tema sõnul eo saamid vandaalitsemishimu viimase nädala jooksul kuidagi kasvada. "Pigem (kasvas - toim) häbi ja vajadus igal võimalikul viisil hoiduda kõigest, mis võimaldaks teistel sind vandaalidega samastada," ütles Tarand.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Algaval nädalal ei ole aprilli lõpu
sündmuste kordumist ette näha, kuid politsei säilitab kõrgendatud valmisoleku,
ütles politseipeadirektor Raivo Aeg pöördumises Eesti elanikele.
Politsei esindaja Raivo Küüdi sõnul ei
prognoosi korravalvurid lähipäevil sellist laadi rahutusi, mis toimusid aprilli
lõpus, ometi on politsei jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus tagada avalik
kord.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.