Luksuskauba müüjatel on hullud päevad

Vesteri sõnul on Eestit tabanud nn ameeriklaste ja kolmanda auto buum, kus lisaks juba olemasolevale kahele korralikule suuremat sorti autole soetatakse kaheukseline võimsa mootoriga sportauto, millega Euroopasse elu nautima sõidetakse. Mullu novembris Eestisse jõudnud Porsche baasil ehitatud Gemballa eest on aga üle kolme miljoni krooni välja käinud juba neli eestlast.

Huvi mootorrataste vastu kasvab BMWd esindava United Motors ASi müügijuhi Kalle Kuuspalu sõnul iga aastaga, eriti suvel ilusate ilmadega. Korralik hea ratas maksab paarsada tuhat krooni ning sellesse hinnaklassi jäävad Yamahad ja Hondad lähevad Velt Motocenteri omaniku Hanno Veldi sõnul aina paremini kaubaks. "Kui peres juba korterid ja autod olemas, siis lubatakse endale kulutusi ka ekstreemsemate lõbustuste peale. Ju siis jääb inimestel aina rohkem vaba raha üle," ütles Velt.

35 protsendi suurust käibe kasvu ootab tänavu kalleid kaubamärke maale toov Apranga Grupp.

Mullu kasvas mootorrataste müük Velt Motocenteris 50% ja kõigi näitajate järgi pole huvi kasvu raugemist oodata. Tänavu on nad müünud juba 30 mootorratast.

Balti Merekaatrid ASi turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul on paljud otsustanud oma investeeringud kinnisvaraturult välja tõmmata ja paigutada vaba raha millessegi hoopis romantilisemasse - merekaatritesse ja jahtidesse.

Eelmisel aastal libises Eesti vetesse üle poolesaja valge iluduse, mille hind jäi 200 000 krooni ja 20 miljoni krooni vahele. Sellel aastal on endale ujuva kinnisvara soetanud juba 30 inimest ja praegune trend näitab, et huvi kasvab järjest kallimate meresõidukite vastu.

"Kui enne oli kaatrite keskmine hind miljon krooni, siis viimase kahe aasta jooksul on see tõusnud jõudsalt 2 ja 4 miljoni vahemikku," rääkis Lillipuu. Ka madalama hinnaklassiga kaatrite puhul otsustatakse reeglina ikka kallima kasuks.

Gloria eliitrestorani ja veinikeldri omaniku Dimitri Demjanovi sõnul pole see, et lõunasöögi juurde valitakse 600-2000 krooni maksev vein, enam haruldane, vaid pigem igapäevane. "Need on tavalised 5-6aastased äriklassi veinid headelt tootjatelt," ütles Demjanov. Mullu toodi Gloria veinikeldri sügavustest välja ka kuus prestiižveini, mille väärtus ületas 40 000 krooni, ning luksuslik konjak, mis maksis 150 000 krooni. Kasvavast kulukast hedonismist annab märku seegi, et üle 30aastaste kallite rariteetveinide osakaal väheneb, kuna need juuakse ära enne, kui oma küpsuse ning potentsiaalse hinnalae saavutada jõuavad.

Kalleid kaubamärke esindavate firmade käibed kasvavad jõudsalt ning avatakse uusi esinduskauplusi. "Eks majanduskasvu ja palkade tõustes lubavad inimesed ikka endale kallimaid kvaliteetseid riideid. Ja trenditeadlikkus kasvab iga aastaga," ütles Hugo Bossi ja Joop!i kaubamärki maale toova OÜ Versus Invest juht Kerri Ulp. Kui mullu müüdi Hugo Bossi ja Joop!'i rõivaid ja aksessuaare 50 miljoni krooni eest, prognoositakse selleks aastaks 80miljonilist käivet. Järgmisel aastal aga ületab see Ulbi kinnitusel 100 miljoni piiri.

Kaubamärke D G, GF Ferre, La Perla, Just Cavalli esindav Leedu firma Apranga Group, kes sügisel Tallinnas Armani esinduspoe avas, kasseeris mullu eestlaste rahakottidest 138 miljonit krooni, mis on pea poole rohkem kui 2005. aastal. Tänavu oodatakse vähemalt 35protsendilist käibe kasvu.