Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja
müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155 ehk 94,5%.
Olukord on aastatagusega võrreldes läinud halvemaks, sest siis ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk.
Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik.
Seotud lood
Eesti suurima restorani Mercado
nõudepesijale pakutakse 6200 kroonist kuutasu.
Keskkonnaministeeriumi tänavune koolituseelarve on 811 000 kr ehk 5517 kr töötaja kohta, enim osaletakse keelekursustel.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale