Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja
müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155 ehk 94,5%.
Olukord on aastatagusega võrreldes läinud halvemaks, sest siis ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk.
Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik.
Seotud lood
Eesti suurima restorani Mercado
nõudepesijale pakutakse 6200 kroonist kuutasu.
Keskkonnaministeeriumi tänavune koolituseelarve on 811 000 kr ehk 5517 kr töötaja kohta, enim osaletakse keelekursustel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.