1980ndate lõpus eestlaste ja
mitte-eestlaste vahel tekkinud palgavahe väheneb.
Sarnaselt teiste Euroopa riikidega, kus sisserännanud saavad kohalikest väiksemat palka, teenivad ka mitte-eestlastest mehed võrreldes eestlastega 10-15% vähem, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Tartu ülikooli uuringust selgub, et palgavahe peapõhjusteks on personaalne või töö erinevus, keeleoskus määrab vaid 2-4% palgaerinevustest.
Uuring ei kinnitanud otsest mitte-eestlaste diskrimineerimist - neile ei maksta sama töö eest eestlastest väiksemat palka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestlaste ja venelaste palgalõhe on suurenenud alates 1980. aastate lõpust. Kõige suurem oli see 2003. aastal, ulatudes 20%-ni. Viimastel aastatel on aga palgavahe vähenenud.
Seotud lood
Statistikaameti täna avaldatud andmetest
selgub, et seitse protsenti kogu Eestis deklareeritud tulust läheb vaid väikese
osa inimeste kätte.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.