Uute IPOde ehk ettevõtete aktsiate esmaemissioonile börsil annab jumet tõsiasi, et peaaegu kõik viimase aja IPOd on kohalikele väikeinvestoritele kena kasumit toonud.
Aktsiahind on pärast emissiooni kiiresti kasvanud, ainus erand on Tallinki aktsia.
Veskimägi ideele lisab kaalu tõsiasi, et Isamaa ja Res Publica Liit pürib taas valitsusse. Uues koalitsioonileppes pole seetõttu ka välistatud riigiettevõtete vähemusosaluste erastamine börsi vahendusel.
Eile leidis Reformierakonna ideoloog Meelis Atonen, et praegu pole sobiv riigiettevõtete erastamise teemat kommenteerida.
«See on teema, mida menetletakse koalitsiooniläbirääkimistel,» lausus Atonen. Kaks aastat tagasi seisis ta Veskimägi ettepanekule vastu.
Ilmselt viimaseid nädalaid Eesti Energia nõukogus istuv rahvaliitlane Janno Reiljan lausus, et Eesti Energia ei vaja praegu lisakapitali.
Hansapanga analüütik Sander Daniil lausus, et kuna Eesti pensionifondidel ei ole kohustust hoida teatud osa raha kodumaistes aktsiates, siis pole Tallinna börsil noteeritud ettevõtete hulk pensionifondidele probleemiks.
«Investeerimisvõimaluste mitmekesistamine Tallinna börsil oleks tore, aga ma ei näe tõsiselt võetavaid argumente, miks riik seda tegema peaks,» lausus Daniil.
Seotud lood
Tallinna börsi uus juht Andrus Alberi sõnul
on mitu kohalikku riigifirmat talle kinnitanud, et on börsile minekuks
valmis.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.