Ansipi esimene valik - Laar ja Padar

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip põhjendas valikut programmiliste põhimõtetega, mis on nende erakondadega mitmes mõttes kõige lähedasemad. "Sotsiaaldemokraadid kaasasime läbirääkimistesse, et koalitsioon oleks laiapõhjaline," lisas ta.

Ansip ütles, et eesmärk on moodustada Eestile valitsus, mis seisab majandusedu jätkumise ning kõigi kodanike heaolu eest. "Me lähtume antud lubadustest ning nende 152 000 hea inimese ootustest, kes meile valimistel oma hääle usaldasid," lausus ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar tõdes, et kahe erakonna valimisprogrammid on sarnased, mistõttu polnud keeruline Reformierakonnaga läbirääkimistelaua taha istuda. "Me püüame sõlmida koalitsioonilepingut, mis toetaks tervishoidu, majanduse konkurentsivõimet ning ausat kodanikuühiskonda ja püsiks neli aastat," rääkis ta.

Soome Hufvudstadsbladet rõhutab roheliste pääsu Riigikokku ning tsiteerib IRLi liidrit Mart Laari, kes ootas parteile paremat tulemust.

Dagens Nyheter tsiteerib valijaid, kes pettununa Reformierakonna juhitava valitsuse mugandumises eelistasid IRLi ja Mart Laari, kelle naasmine suurde poliitikasse võiks nende arvates tuua uut hingamist Eesti poliitikasse.

Briti Financial Times kirjutab, et Eesti valimiskampaaniat iseloomustasid poliitikute ekstravagantsed lubadused ning asjaliku majandusdebati puudumine.

Vene allikad toovad esile valimiste eel kasvanud pinget Eesti ja Venemaa vahel. RIA Novosti kirjutab viitega Ansipile, et uude valitsusse võivad minna ka vasakjõud.

Valimiste ajal Eestis viibinud OSCE esindajate suurimat tähelepanu pälvis maailma valimispraktikas esmakordselt rakendatud e-hääletus. "Uurisime hoolega, kuidas see toimib," ütles OSCE vaatlejate pressiesindaja Urdur Gunnarsdottir uudisteagentuurile AFP.

Economist kirjutab, et edukaks arenguks vajab Eesti senisest paremat valitsust. Kõikidel ekskommunistlikel riikidel jääb vajaka reformitahtest, ja kahjuks pole kaua aega üliedukas Eesti nende seas enam erand, ütleb Economist.

Tõnis Saarts, Tallinna Ülikooli politoloog

Esmalt püüab Reformierakond koalitsiooni moodustada Isamaa ja Res Publica Liiduga ning juurde võtta kolmanda liikme. Isamaaliit on võimust alates 2001. aastast kõrval olnud, ta on selleks motiveeritud ja võib olla mõnevõrra järeleandlikum.

Kolmanda osapoolena võidakse võtta SDE, rohelised või tagumise variandina Rahvaliit. Rohelised poleks ebamugavad kummalegi poolele. Samas võivad nad hakata esitama päris suuri nõudmisi. SDE on mõnevõrra ebamugav Reformile. Poliitiliselt auti mängitud Rahvaliit on nende valimiste ainus kindel kaotaja.

Koalitsioon Keskerakonnaga on võimalik siis, kui kolmandat partnerit ei leita või Isamaaliit hakkab tõsiselt jonni ajama.

Üpris tõenäoliselt võib minna nagu 2003. aastal. Ka siis jäi Keskerakond esialgu opositsiooni, kuid lõpuks koalitsioon lagunes ja Keskerakond sai ikka võimule.

Raivo Kütt, Amserv Grupi juht

Olen rahul, et Keskerakond ei võitnud. Reformierakond pole mu lemmikerakond, kuid olen rahul, et ülemine ots pigem niipidi keeras. Eks poliitika ja majandus hakkavad omavahel juba läbi põimuma, kuid kui kasulik Reformierakonna majanduspoliitika ettevõtjatele on, eks see selgub alles pärast uue koalitsiooni moodustamist. Kui jätkab vana koalitsioon, siis ei lähe midagi paremaks ega halvemaks. Jätkub selline vaikne surkimine, tulumaks ei lange ega tõuse ja nii edasi. Kui moodustatakse uus koalitsioon, siis saab ainult oodata ja vaadata, mis juhtuma hakkab.

Joakim Helenius, investeerimispankur, Isamaa ja Res Publica Liidu suursponsor

Loodan, et Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond saavad edaspidi läbi viia radikaalseid reforme haridusküsimustes, tervishoius jne. Seni on Reformierakond olnud jõuetu midagi tegema, sest Keskerakond on reforme pidurdanud. Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond aga on ideoloogiliselt üksteisele väga lähedal ja seetõttu võiksid edukalt koos tegutseda.

Autor: Airi Ilisson