Reeglid ikka logisevad

Nii näiteks saavad täieliku vabastuse isikuandmete kaitsmisest ajakirjanikud, kes heitsid eelnõule ette meedia suukorvistamist - nüüd ei pea ajakirjanik küsima isikult temast artikli kirjutamise tarvis andmete töötlemiseks nõusolekut ega võtma tarvitusele kaitseabinõusid (registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemist). Arstid ja advokaadid suutsid vältida nõusoleku küsimise kohustust, kuid peavad ikkagi töötlemist registreerima Andmekaitse Inspektsioonis (AKI). Jääb arusaamatuks, miks riik usaldab arste ja advokaate ajakirjanikest vähem ja nõuab neilt isikuandmete töötlemise registreerimist. Veelgi vähem usaldatakse teadlasi ja statistikuid - nemad pääsevad nõusoleku küsimise kohustusest ainult siis, kui AKI nii arvab, registreerimiskohustusest pole aga üldse pääsu. Kõige nõrgemat häält tegid ilmselt tööandjad, kes samuti töötlevad delikaatseid isikuandmeid. Omavad ju kõik tööandjad andmeid selle kohta, kas töötaja on haigeks jäänud või mitte. Kuna tööandjatele mingit erandit ei tehtud, siis tähendab see, et kõik tööandjad peaksid küsima nõusolekut töötajatelt isikuandmete töötlemiseks ja registreerima töötlemise.

Rakendamise efektiivsuse tõstmiseks on püütud vähendada AKI koormust registreerimistaotluste menetlemisel. Uue seaduse kohaselt vabastab andmekaitse eest vastutava isiku määramine ettevõtja delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustusest. Lisaks on ära kaotatud eraeluliste andmete eriregulatsioon ja seega ka nende töötlemise teavitamise kohustus.

Kas need abinõud ka isikuandmete kaitse regulatsiooni efektiivsust parandavad? Vaevalt küll. Kui arvestada, et Eestis on kümneid tuhandeid tööandjaid, kes kõik peavad endale värbama andmekaitse eest vastutava isiku või registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise, siis ei ole küll võimalik prognoosida AKI koormuse vähenemist. Seetõttu võib karta, et isikuandmete kaitse seaduse massiline eiramine jätkub. See omakorda tähendab, et varsti on oodata neljandat isikuandmete kaitse seadust.