Keskkonna-ministeeriumi asekantsleri Harri
Liivi sõnul Vene-Saksa gaasijuhet Eesti vetesse suure tõenäosusega ei tule, kuna
arendaja ei jõuaks oma projektiga soovitud ajaks valmis.
Soome keskkonnaametnikud väitsid täna mitmete agentuuride teatel, et Vene-Saksa gaasijuhe võiks Soome vete asemel kulgeda Eesti majandusvööndi kaudu. Ametnikud põhjendasid oma seisukohta sellega, et kavandatud trassi asukohast lõuna pool, alal, mis jääb Eesti majandusvööndisse, on mere põhi ehituseks sobivam – meri on sügavam ning põhi tasasem.
Samas eraldi uuringuid Eesti vetes ehk majandusvööndis seoses gaasijuhtme projektiga keskkonnaministeeriumi andmetel tehtud ei ole, kuna luba nende tegemiseks ministeeriumilt taotletud pole.
“Soome seisukoht võib ka õige olla, et Eesti vetes võib olla sobivamad kohad selle gaasijuhtme paigaldamiseks, kuid suure tõenäosusega arendaja selleks täiendavaid uuringuid tegema ei hakka, sest see on kallis ja venitaks projekti arendamist veelgi,” ütles Liiv Eesti Päevaleht Online`ile. “Sel juhul peaks arendaja taotlema ka vastava vee-erikasutusloa Eestilt, see aga võtaks vähemalt pool aastat aega.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läänemerre rajatava gaasijuhtme projektile on piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) algatanud päritoluriigid, kelle sekka Eesti ei kuulu.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip tõrjus Soome
ettepanekud, mille kohaselt peaks Vene-Saksa gaasijuhe kulgema Eesti
majandusvetes.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale