Tüliõun - Läänemere gaasijuhe kaldariikide pilgu läbi

Gerhard Schröder, kelle viimastel kantsleripäevadel Läänemere gaasijuhtme rajamise kokkulepe sõlmiti ja kes nüüd on Nord Streami järelevalvenõukogu esimees, ei jäta kahtlust, et gaasijuhe valmib kõigi takistuste kiuste.

"Me tahame gaasijuhtme ehitamise lõpetada tähtajaks ega pea seda võimatuks ei keskkondlikel ega poliitilistel põhjustel," ütles ta enesekindlalt paar nädalat tagasi, kui kohtus ELi liidritega.

See Viiburist Greifswaldi kavandatav 1200 kilomeetri pikkune gaasijuhe, mille esimene haru peab valmima aastal 2010 ja teine 2012, möödub Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist, Leedust, Poolast ja Taanist. Enamik neist on eri põhjustel, kes rohkem, kes vähem, ärritatud.

Seoses kavandatava gaasijuhtmega koostatakse Eestis nagu teisteski asjaosalistes riikides selle rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Praeguseks on Eestis ligi kümmekond ametkonda esitanud oma arvamused ja ettepanekud, mida tulevases aruandes tuleks arvesse võtta, selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Keskkonnaministeerium soovib, et aruandes võetaks arvesse ehitusest tulenevat mõju kaladele ja mereimetajatele ning võimalikke ohte seoses merepõhjas olevate miinide ja keemiarelvadega.

Välisministeerium aga peab vajalikuks, et hinnataks riske, mis tuleneb gaasijuhtme ristumisest ja kattumisest laevateedega. Nord Streami kavandatud gaasijuhtme asukoht on mitmes kohas sisuliselt Eesti majandusvööndi piiril.

Selle kahe kilomeetri laiune turvavöönd hõlmab ka Eesti majandustsooni, kus tuleks teha uusi uuringuid. Gaasijuhtme trassi alternatiive uuris 1998-1999 firma North Transgas OY, kuid neid peab välisministeerium ebapiisavaks.

Kokkuvõttes leiab keskkonnaministeerium, et aruande koostamine ei tohi kujuneda formaalseks protseduuriks, vaid et see peab pakkuma võimalusi nii alternatiivideks kui ka loast keeldumiseks, juhul kui aruandes on selleks mõjuvad põhjused. See aeg saabub siis, kui kõigi riikide aruanded on valmis ja nendega saab vastastikku tutvuda.