Jäätmekeskus õgib riigi miljoneid

Kuigi viga tuli ilmsiks, jätkus keskuse loomine. Aastatel 2002 ja 2003 pakkus Epler & Lorenz riigile, et ehitab hoone ise, kui saab riigilt toetust. Mõlemad toetussummad jäänuks alla kümne miljoni krooni, kuid miskipärast eelistas riik hoopis hoone ise ja kõrge hinnaga püsti panna. Rahaga ehitusel ei koonerdatud. Näiteks keskuse juhataja sai 40ruutmeetrise kabineti.

Lõuna-Eestis ohtlike jäätmete käitluse äris 80% turuosa omava Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenz põhjendas, et teisel juhul oleks kerkinud kõrvuti kaks ohtlike jäätmete kogumiskohta. "Arutasime asja ja leidsime, et üheskoos üks keskus teha on kõige parem - nii on kasulik meile ja riigile," rääkis ta.

Lorenz sõnas, et ei saa aru, kus ta midagi valesti tegi. "Miks riigikontroll selle praegu ette võttis, kui oleme seda korduvalt arutanud nii linnavalitsuse kui ka info- ja tehnokeskusega? Kõigi meelest on seni kõik olnud väga hästi ja kusagilt pole kunagi ühtegi vastuväidet tulnud," sõnas ta.

Reedel küsimustele e-postiga kiired vastused saata lubanud info- ja tehnokeskuse ohtlike jäätmete büroo juhataja Jüri Trumm seda ei teinud.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja väitis, et eelmine keskkonnaminister Villu Reiljan pole majaehitusega seotud. Tema sõnul tehti Heiki Kranichi ministripäevil nii siduvad kokkulepped, et neid oli hiljem keeruline muuta.

"Sõitku nad seenele," vihastas Kranich. "Mäletan keskuse ehitamise mõtet ja et see ehitati millegipärast eramaale, kuid kõik olulised selle maa ja hoonega sõlmitud tehingud tehti hiljem. "

Keskkonnaminister Rein Randver algatas jäätmekeskusega tegelenud info- ja tehnokeskuse suhtes teenistusliku järelevalve.

Epler & Lorenziga seob riiki kahjulik leping, mille järgi riik maksab firmale järgmistel aastakümnetel kümneid miljoneid kroone.