Riik hakkab ehitama jäälõhkujat

"Väga palju sõltub ehitajast," lisas ta. "Uuringud näitavad, et praegusel ajal on laevaehitustehastel väga palju tellimusi. Loodame 2009. aasta lõpuks esimese jäämurdja valmis saada. Nii ehitushinnast kui ka ehituse lõpptähtajast saab konkreetselt rääkida seejärel, kui laevaehitajad on oma pakkumised teinud ja parim pakkuja on välja valitud."

Enne riigihangete registris avaldamist ei saa veeteede amet avalikustada tellitava laeva tehnilisi üksikasju. Uue laevaga peab saama murda jääd, pukseerida, osaleda tulekustutus- ja õlitõrjeoperatsioonidel, aga ka teha lepingulisi töid väljaspool Läänemerd.

"Rohkem kui 40aastasest Tarmost tuleb ta kindlasti suurem, sest laevad, mida tuleb abistada, lähevad järjest suuremaks," lubas Maide.

Arengukava kohaselt valmib teine jäämurdja aastaks 2010. Maide rääkis, et erinevalt esimesest kavatseb riik teise laeva ehituseks taotleda ka euroliidu toetusfondide raha.

BLRT Grupi haldusdirektor Dmitri Kubõškin ütles, et ootab jäämurdja ehitamise hanget põnevusega.

"Tean, et teema on teravaks minemas, oleme sellest rääkinud nii majandusministeeriumi kui ka veeteede ametiga," sõnas ta. "Samas on tegemist väga spetsiifiliste laevadega. Jäämurdjate projekteerimine pole meie leib, näiteks soomlased ja kanadalased on selles väga tugevad."

"See on ääretult põnev väljakutse," tõdes Kubõškin. "Soome üheksast jäälõhkujast oleme 3-4 viimaste aastate jooksul remontinud, kuid ehitanud pole seni ühtegi."

Autor: Airi Ilisson