"Iseäranis tihti on mustlased rassistliku vägivalla ja kuritegevuse märklauaks nii tavainimeste kui ka ametnike poolt. Juudi kogukonda kuuluvad inimesed kogevad jätkuvalt antisemiitlikke intsidente," rääkis monitoorimiskeskuse juhatuse esinaine Anastasia Crickley.
Nende riikide seas, mis esitasid andmed, täheldati kaheksa riigi puhul rassistlike kuritegude ja vägivalla kasvu - Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Poolas, Slovakkias ja Suurbritannias.
Samas Tšehhimaal, Austrias ja Rootsis on toimunud langus rassistlikes kuritegudes.
Kaks sündmust, mis eelmisel aastal aitasid kaasa rassistlike pingete kasvamisele, olid juulis toimunud terroriside rünnak Londonis ja rahutused Prantsusmaa linnades.
Diskrimineerimisest on raporteeritud ka tööturul, eriti noorema põlvkonna immigrantide ja samuti rahvusvähemuste nagu mustlased puhul.
Uuringus viidati ka olukorrale Eestis, Belgias, Taanis, Saksamaal, Lätis ja Soomes, kus töötus immigrantide või vähemusrahvuste seas on oluliselt kõrgem kui nende riikide kodanike seas.
Seotud lood
Iseseisvuspartei juhatuse liige Jaanus
Koorep lükkab ümber anarhistliku liikumise PunaMust avalduse, et korraldas
Tartus mustanahalise tudengi ründamise.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.