Riigi Kinnisvara AS ja siseministeerium
allkirjastasid pikaajalised lepingud, mis garanteerivad kahe uue hoone
ehitamise politsei ja päästeameti tarvis, teatas ettevõte.
Tallinnasse Kolde pst 65 kinnistule ehitatakse Põhja politseiprefektuuri Põhja politseijaoskonna hoone. Eeldatavalt 3600 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone on kavas siseministeeriumile üle anda 31.10.2008.a. Kinnistu osas on olemas kehtiv detailplaneering mis võimaldab alustada maja projekteerimisega.
Rakverre Kreutzwaldi 5 kinnistule Rakvere rajatakse politseijaoskonna ja Lääne-Virumaa päästeosakonna ühishoone. Eeldatavalt 5226 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone on kavas siseministeeriumile üle anda 31.07.2009.a. Kinnistu osas on vaja koostada detailplaneering.
Hoonete lõplikud mahud, maksumused ning valmimise tähtajad selguvad projekteerimis- ja ehitamishangete tulemusena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siseministeeriumi poolt lepingut allkirjastanud kantsler Märt Kraft märkis, et mõlemad hooned on haldusalale äärmiselt olulised.
Ta lausus, et käesoleval ajal töötavad Põhja politseijaoskonna töötajad äärmistelt kehvades tingimustes. Rakveres paiknevad aga politseinikud erinevates hoonetes ning nii sealsete politseinike kui ka päästetöötajate töötingimused vajavad parandamist. Kokkuvõtteks märkis Kraft, et eesmärgiks ongi töötajate töötingimuste parandamine ning võimaluse korral haldusala ametnike koondamine ühe katuse alla, mis üldkokkuvõttes aitab paranda koostööd ja võimaldab kulusid kokku hoida.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on tal hea meel siseministeeriumi otsuse üle, mis tugevdab senist pooltevahelist koostööd veelgi. Tegemist on kindlasti olulise investeeringuga, mis loob võimalused pakkuda juba lähitulevikus politseile ja päästjatele kaasaegseid töötingimusi.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitiks
heaks ettevõtte 2006. aasta majandustulemused ning riik otsustas firmast 30 mln
krooni dividende välja võtta, teatas firma.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.