- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Betoonist on saanud hall kuld
Kõik selle sektori suuremad firmad on ehitanud või plaanivad ehitada uusi tootmishooneid või soetada uusi seadmeid. Turule on tulnud ka mitu uut betoonelemente tootvat tehast, nagu näiteks AS Pärnu Betoonimeistrid ja Harjumaal Jüris tegutsev OÜ Betoontoode, ning järgmisel aastal alustab tööd AS Muuga Betoonelement. Ometi ületab nõudlus pakkumise - mõnda toodet peab klient ootama lausa järgmise aasta kevadeni.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase andmeil ulatus betoonituru maht eelmisel aastas ligi ühe miljoni kuupmeetrini ning see kasvab tänavu vähemalt viiendiku võrra. Eelmisel aastal kasutati monoliitvaluks umbes 700 000 m3 betooni ning betoonelemente toodeti 275 000 m3.
"Käib tõeline võidujooks tootmise laiendamise nimel," iseloomustas Eesti ühe suurema betoonitootja ASi Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola olukorda. Ka Rudus Eesti jaoks on stardipauk kõlanud - ettevõte lammutab oma Lagedil asuva vana tehase ning ehitab järgmise aasta maikuuks uue, mille võimsus on sada kuupmeetrit betoonisegu tunnis. "Meie uus tehas saab kõige võimsamaks kaubabetooni tootjaks Tallinna piirkonnas," lisas ta.
Samas avaldas Vainola kahtlust, et ehk on firmad tootmisvõimsustesse juba ülegi investeerinud. "Kui tagasilöök tuleb, siis on tootjatel väga raske oma investeeringute otsas istuda," tunnistas Vainola.
Eesti ühe suurema betoonitootja ASi HC Betoon juhataja Indrek Rahu ütles, et kui praegu läheb ettevõtete energia investeeringute hankimisele ja tööjõu palkamisele, siis viie aasta pärast tekitab firmajuhtidele halle karvu eelkõige mure toorme pärast. Lisaks pidevale killustikupuudusele on üha raskem hankida ka liiva, sest kaevanduslimiidid on jäänud selgelt turu nõudlusele jalgu.
"Et tulevikus konkurentsis olla, üritavad firmad parendada igati ka oma logistikat," ütles Rahu ja lisas, et nemad ühendasid tänavu endaga Laagris asuva betoonitehase ASi Tarim ja Türil asuva betoonitehase ASi Järva Tarim. "Suurem tehaste arv ja laiem geograafiline kaetus annavad turul rohkem power'it." HC Betoon investeerib järgmisel aastal 30-50 miljonit krooni betooni vedavasse eritransporti. "Kui sul on head masinad, saad sinna peale parema tööjõu," põhjendas Rahu investeeringu vajadust uutesse autodesse.
ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Vallot Manguse sõnul on nemad võtnud suuna spetsialiseerumisele: Tartus jätkatakse seina- ja karkassidetailide tootmisega, aga laepaneelide tootmiseks ehitab ettevõte järgmisel aastal tehase Põltsamaa valda. "Põltsamaa asub logistiliselt soodsas kohas," põhjendas Mangus. "Oluline on ka see, et seal lähedal on killustikukarjäär." Uus tehas peaks laepaneelide tootmist kahekordistama.
Virumaa suurim betoonitootja AS ALTT on aktiivselt tootesortimenti laiendamas: eelmisel aastal võeti tõsisemalt käsile karkassielementide, postide ja treppide tootmine ning järgmise aasta aprillis käivitatakse esimene tänavakivitehas Virumaal. "Kasumlikum on vääristada enda toodetud betooni kohapeal," rääkis ALTT juhataja Toomas Kuusküll. "Oleme betoontoodete turgu vallutanud tasapisi, sammhaaval. Samas on meil tootmisruumi lahedalt, nii et võime mahu mitmekordistada."
Peterburis valminud paneelid Eesti turule
Tallinnas asuv AS Betoneks on suunanud oma investeerimisteraviku Peterburi, et rekonstrueerida seal Lääne-Siberit varustav betoontoodete tehas.
Betoneksi tegevdirektori Rene Veigeli sõnul alustas nende Peterburis asuv tehas selle aasta algul tootmist. "Rekonstrueerimine käib edasi," täpsustas Veigel ja lisas, et koguinvesteeringuks kujuneb umbes 100 miljonit krooni.
Hetkel kuum
Kuigi Peterburi tehas on mõeldud eelkõige Siberi ehitusobjektide jaoks, võib osa betoontooteid tulevikus vurada ka Eesti suunas. "Lääne-Siberis pole paneelide vajadus pidev, see sõltub ehitatavatest objektidest," rääkis Veigel. "Pole välistatud, et tulevikus hakkame Peterburis üle jäävat tootmisvõimsust kasutama turunõudluse rahuldamiseks Eestis."
Detailid tuleb õigel ajal tellida
Kui betoonelementide tootjatega tarneajad varakult kokku leppida, jõuavad detailid õigel ajal ehitusplatsile, kinnitavad ehitusfirmad.
ASi Eesti Ehitus betoontöid tegeva tütarettevõtte OÜ Mapri Projekt juhataja Priit Jaagant ütles, et neil betoontoodete tarnijatega probleeme ei ole. "Õõnespaneelid saab kätte kolme-nelja nädalaga ja seinaelemendid paari-kolme kuuga," ütles Jaagant. "Tuleb tarnetähtaegu arvestada ja õigel ajal detailid ära tellida."
Jaagant lisas, et pikad tarnetähtajad ei sõltu mitte niivõrd betoonelementide tootjate vähesest tootmisvõimsusest, vaid tihti projekteerimisest. "Tootja valmistab detailid vastavalt tootejoonistele," selgitas Jaagant. "Kui tellija viivitab tootejooniste esitamisega, ei saa tootmist planeerida."
Kõige värskem tulija betoontoodete turul on Harjumaal Jüris tegutsev OÜ Betoontoode, mis pakub alates aprillist koorikpaneele.
Betoontoote juhataja Morten Killaku kinnitusel pole keegi varem Eestis VLK-elementi ehk vahelaekoorikut tootnud. "Meie pakume paneelipõhja, millele ehitusobjektil tuleb paksem betoonikiht peale valada," selgitas Killak. "Sellesse kihti saab ära peita kõik juhtmed ja torud." Killaku sõnul on koorikpaneelide kasutamine üldlevinud näiteks Saksamaal. Eestis on populaarsed õõnespaneelid.
"Kui esimestel kuudel tekkis vahepeal hetk, et võiks rohkem tööd olla, siis nüüd nuputame juba vaikselt, kuidas tootmist laiendada, sest nõudlus üha kasvab," rääkis Killak. "Meie peamised kliendid on seni olnud eramuehitajad."
Seotud lood
E-Betoonelemendi esimese kvartali käive oli
171,8 miljonit krooni, mis on 32% enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Leedus on tsemendi defitsiit. Betooni importimiseks
puuduvad võimalused ja Leedu ettevõtted peavad probleemiga tegelema, kirjutas
Verslo Zinios.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele