Intressi fikseerimine suurendab riski

Alustame Euriborist. Kui intressid tõusevad, siis üldjuhul tähendab see, et majandusruumis, kus intress tõuseb, läheb parasjagu päris hästi. Ehk kui Euribor tõuseb, on Euroopa majanduste trend positiivne.

Eesti majandus on üks maailma avatumaid. 80% meie avatud majanduse kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu riikidega. Seega, kui Euroopa majandustel läheb hästi, siis peaks hästi minema ka Eesti majandusel. Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus, järelikult läheb ka Eesti majandusel hästi.

Kui Eesti majandusel läheb hästi, läheb tõenäoliselt hästi ka firmal, kus sa töötad.

Kui sinu tööandjal läheb hästi, saab ta sulle rohkem palka maksta. Palgatõusu võimalust suurendab kõrge majanduskasvuga tavaliselt kaasnev kõrgem inflatsioon.

Nagu näha, kehtib seos: kui Euribor tõuseb, siis tõusevad ka inimeste sissetulekud. Järelikult on Euribori tõusust tingitud intressitõus ja sellest tulenev väljaminekute kasv juba kaetud. Täiendava intressimäära fikseerimisega saavutatakse riski kahekordne katmine ehk tegelikult võetakse hoopis teise katmise jagu uut riski.

Jah, väidate, et kirjeldatud seos ei pruugi üks-üheselt kehtida. Kui tugev see korrelatsioon siis on? Ütlen ausalt, täpset numbrit ei tea. Mõni majandusmatemaatik võiks selle välja arvutada ja tulemuse Äripäevale saata. Aga kui eeldada, et seos on 80%, siis sellise jada kogu tõenäosus on nelja seose juures 80% neljandas astmes, mis oleks 41%. Vaevalt, et kellegi sissetulekust rohkem kui 41% kulub pangalaenu intressi teenindamisele. Pangad vist ka ei lubaks seda.

Seega on meie sissetulekutes Euribori tõusule piisavalt loomulikku katet ja riski pole vaja täiendavalt maandada.