Äriregistri uus trend: trahv kahe tunniga

Sunnirahal ei ole karistuslikku ega hukkamõistvat eesmärki. Sunnirahaga tahetakse saavutada ainult seda, et isik täidaks oma kohustuse. Sunniraha saab määrata korduvalt, kuid mitte tagantjärele - kui isik on oma kohustuse täitnud, siis pole teda enam vaja sundida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus. Trahvi võib aga määrata tagantjärele, kuid ühe õiguserikkumise eest ei tohi karistada korduvalt.

Kas äriregistri trahv on trahv või sunniraha? Sellele küsimusele on raske vastata, sest kohtute poolt määratavate nn protsessitrahvide puhul ei tehta vahet karistusel ja sunnivahendil.

Äriseadustiku N 71, mille alusel äriregister trahve teeb, sätestab lõikes 2 järgmist: "Kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata". Tundub, et on püütud luua hübriid, mis sisaldab nii trahvi kui sunniraha elemente.

Mõlemast on valitud meelepärane, mis teeb küll ametniku elu mugavaks, kuid jätab ettevõtja omavoli ohvriks ja ilma elementaarsest õiguste kaitsest. Põhiseaduse N 24 lg 2 näeb ette igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Mistahes väärteo puhul, olgu see lahtise turvavööga sõitmine või keelatud kohas suitsetamine, on need õigused isikule enne trahvikviitungi väljakirjutamist tagatud - koostatakse protokoll, võetakse seletus, süüdistataval on õigus kasutada advokaadi abi jne.

Karistuse määramisel tuleb arvestada õiguserikkumise raskust, süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ka majandusaasta aruande esitamata jätmisel võib olla väga erinevaid põhjusi. Samuti ei saa ühe mütsiga lüüa suurt börsiettevõtet ja mittetegutsevat riiulifirmat. Arusaamatuks jääb, millest on äriregistri aktiivsusepuhang ajendatud. Äriregister tegutseb juba 11 aastat ning varem pole aruannetega hilinemisest suurt numbrit tehtud. Oleks armas, kui härra justiitsminister leiaks aega ettevõtjatele seletada, milles asi. Või on see osa justiitsministeeriumis suure kära saatel tutvustatud ettevõtlusreformist? Et lisaks ettevõtte asutamisele hakatakse edaspidi ka trahve määrama kahe tunniga?

Õigusliku ebaselguse likvideerimiseks ja isikute õiguste kaitse tagamiseks peaks seadusandja kogu protsessitrahvide süsteemi üle vaatama ning otsustama, millal on tegemist karistuse ja millal sunnirahaga.

Praeguse segaduse lõpetamiseks soovitab Eesti Maksumaksjate Liit kõigil trahvisaajatel trahvimäärused vaidlustada. Nii saavad kohtud välja kujundada praktika ja juhtida seadusandja tähelepanu vajadusele süsteemi analüüsida ning muuta.