Pensioni teine sammas kasvatab seda, mis
Eesti kiire majanduskasvu najal niigi hästi, kui mitte isegi paremini, kasvab,
väidab Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann homme ilmuvas kolumnis.
“Eeldame, et pikal distantsil ei saa investeeringud olla tootlikumad kui selle piirkonna nominaalne SKP kasv. Samas suurenevad ka sotsiaalmaksu laekumised korrelatsioonis SKP kasvuga. Kui pensionifondid investeeriks üksnes Eesti turule, siis eelduse põhjal oleks nad sotsiaalmaksu laekumise kasvu graafikus. Potentsiaalsel pensionikogujal poleks seetõttu vahet, kas lasta kanda riiklikud neli protsendipunkti spetsiaalselt pensionifondi või usaldada sama töö sotsiaalmaksu laekumiste kasvule.
Tegelikkuses rändab pensionifondide raha suuremjaolt hoopiski Eestist välja – väiksema riski, ent kas Eestiga samaväärse tootluse peale?” küsib Mati Feldmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Seekordsetest teise pensionisambaga
liitujatest olid 53,7 protsenti naised ja neist enamik ehk 40,4 protsenti
eelistas agressiivseid pensionifonde, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse
teatest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.