• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,27%7 377,59
  • DOW 30−0,03%51 698,46
  • Nasdaq −1,91%25 665,85
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,27%7 377,59
  • DOW 30−0,03%51 698,46
  • Nasdaq −1,91%25 665,85
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Peipsi võrkudest puhastamise aktsiooni käigus eemaldati järvest 504 kalapüügivõrku, mille kogupikkuseks võib hinnata ligikaudu 36 kilomeetrit.
Möödunud nädala esmaspäeval algas Keskkonnainspektsiooni algatusel Peipsi järve kalavõrkudest puhastamise aktsioon, mille eesmärk oli puhastada järv sinna triivima jäänud võrkudest. Eeskätt puudutas ettevõtmine Piirissaare ja Kallaste vahele jäävat kalade kudeala, teatas Keskkonnainspektsioon.
„Ettevõtmine oli planeeritud viiepäevasena, kuid ilm tegi oma korrektiivid,“ ütles Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja. „Nii eelmisel kui ka sel nädalal saime järvel olla kaks päeva, ülejäänud päevadel oli lainetus tragimiseks liiga tugev,“ selgitas Karja.
Peeter Karja hinnangul oli ettevõtmine sellest hoolimata tulemuslik. Kahel päeval, kui keskkonnakaitseinspektoritel olid abiks piirivalve, politsei ja mereinstituudi esindajad, eemaldati järvest 364 võrku. Ülejäänud kahel päeval võtsid inspektorid välja 140 võrku.
Kokku jõuti nelja päevaga puhastada ligikaudu 47 km2 suurune ala Kallastelt Kolkjani.
„Enamik väljavõetud võrkudest olid tugevasti keerdunud, mis tähendab, et õnneks ei muutunud need tapjavõrkudeks, mis jätkuvalt kala püüavad,“ selgitas Karja.
Veekogu risustanud võrkude puhul võis olla tegemist nii ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrkudega kui ka tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud võrkudega.
„Kuna praegune pilt näitab, et järv on suhteliselt risustatud, tuleks taolist aktisooni edaspidi korrata,“ arvas Karja.
Äsjalõppenud projekt sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele