Eestis puudub pea pooltel ettevõtetel piisavalt kvaliteetne IT-teenus

Esiteks, ka seni lihtsateks abivahenditeks peetud lahendusi (veebiühendus, elektronpost, dokumendihaldus jms) hindavad kasutajad järjest enam missioonikriitilisteks. See tähendab, et lihtsate baaslahenduste tõrked häirivad järjest kaalukamat osa ettevõtte töös.

Teiseks on ja jääb IT vähemalt lähiaastakümneks ettevõtetes peamiseks innovatsioonikandjaks. Valdav osa uuendustest - olgu siis tööprotsessi täiustamine, kvaliteedisüsteemi juurutamine või uue toote juurutamine - toimub läbi IT või IT kaasabil.

Kolmandaks põhjuseks on eelmisel aastal alanud murranguline kurivara pealetung. Ka kõige pisem ettevõte ei saa tunda ennast täna kindlana, kui tema infosüsteemis toimuvat ei monitoorita ja kasutuses pole eri ohtude eest kaitsvat infoturbelahendust.

Mida siis teha, et ettevõtted oskaksid nõuda ja tellida vajalikku IT-teenust ning IT-firmad pakuksid seda talutava hinnaga?

Nõuded infotehnoloogia baasteenustele ja erilahendustele on radikaalselt erinevad. Ilma neid erinevusi mõistmata on võimatu efektiivset IT tööd tagada. Baasteenus peab kindlustama, et IT infrastruktuur ja baasrakendused - sealhulgas kontoritarkvara - toimiks, oleks hallatud ja toetataks kasutajate tööd.

Erilahendused peavad tagama IT toetuse organisatsiooni eristumisele (vt ka tabelit kõrvallehelt).

Millised on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete nõuded IT-teenusele?

1) IT-teenuse ostmisel valitseb väikeettevõtetel täna mentaliteet "kui ma juba seadmete eest nii suured kulutused olen teinud, siis need seadmed peavad töötama ja lisakulutused hoolduseks ning toeks pole õigustatud." Umbes sarnaselt kipume me kõik suhtuma oma tervisesse. Tervis lihtsalt peab korras olema! Nii tervise kui ka IT puhul kehtib see lähenemine esimese suurema pauguni. Ja me võime vaid loota, et see poleks fataalne. Auto puhul tähendaks see sõitmist õlivahetuseta kuni mootori kokkujooksmiseni. Aga autot me ju hoiamegi rohkem kui oma tervist…