Töölised Soome, ettevõtjad Eestisse

Tööjõu vaba liikumine on oluliselt elavdanud Euroopa Liidu majandust tervikuna, kuid eriti kiirelt on see vere käima pannud Eesti ja Soome vahel. Üks oluline tõukejõud on sarnane keel - töövõtja saab suhteliselt lihtsalt aru, mida tööandja tahab - ning teine geograafiline lähedus: nii Soomes kui ka Eestis töötades võib igaks nädalavahetuseks koju sõita.

Mina olen Eestis töötanud juba kaheksa aastat ning minult on korduvalt küsitud: miks Eesti? Esimene põhjus on naljaga pooleks see, et Tallinnas on keskmiselt 2 kraadi soojem ilm kui Helsingis ning suvi on kuni kuu pikem.

Tõsisemalt rääkides pakub Eesti palju väljakutseid, mida Soome ei paku, vähemalt minu jaoks. Põnev on elada teistsugustes kultuurides, õppida neid tundma, õppida ära kohalik keel. See rikastab nii teadmiste poolest kui ka hingeliselt.

Eestlaste ja ida-eurooplaste väljaränne parema palga peale on Lääne-Euroopa majandustele kasulik. Siseturu konkurentsi vägivaldne piiramine kasvatab paljude toodete-teenuste hindu. Näiteks Rootsi ei lähe ainult Poola torumehed ja ehitajad, vaid ka hambaarstid.

Odavama tööjõu sisseränne toob kaasa keskmiste hindade languse, hoogustab tarbimist ja kiirendab majanduskasvu. Ida-Euroopas aga tõusevad hinnad, palgatõus ja majanduskasv aeglustuvad. Seega peaks vana Euroopa olema hoopiski õnnelik, et Poola torumees nende juurde teel on - lihtsamate tööde kõrge palga kulu ongi üks tugevamaid suletud turumajanduse tulemusi, millega rahvusvahelises konkurentsis on raske läbi lüüa.

Soomes on kadunud kümneid tuhandeid töökohti, kuna palju tootmist on kolinud Aasiasse. Ometi pole tööpuudus suurenenud: juurde on loodud väga palju mõne töötajaga väikefirmasid, kes pakuvad edukalt teenust suurematele ettevõtetele, avalikule sektorile, eraisikutele. Uus olukord on loonud ka konservatiivsetele soomlastele võimaluse alustada oma äri. Mikroettevõtete paindlikkus ja parem reageerimisvõime muutuvatele nõudmistele ning oskuste kõrge tase ongi tulevikus nii Eesti kui ka Soome majanduste jaoks peamine kasvuallikas.

Mõne aasta pärast tabab sama saatus eestlasi - turvaline palgatöö tuleb vahetada väikeettevõtluse vastu. Euroopa keskmise firma suurus on seitse töötajat, seejuures pooltes pole ühtki palgatöölist - ainult omanik ja tema pereliikmed. Majanduse arengule kätt ette panna ei saa. Ja polegi mõtet - ajaga loksuvad kõik asjad oma kohtadele.