Beebi kõrvalt tööle

Aasta ja kaks kuud tagasi pidas Lee Murrand ühel talvisel kolmapäeval oma kliendiga tulist telefonivaidlust. Lee palus saata tagasiside oma tööle ühele kolleegile, sest tal endal oli pärastlõunal "vaja üks asi ära ajada". Kontorist lahkudes ei oleks ta saanud kliendi e-kirjadele enam vastata. Proua telefoniliini teises otsas jäi aga kindlalt soovi juurde vastus just firmaomanikule saata. Ei jäänud viimasel siis muud üle kui vihjata, et see pärastlõunane pakiline toimetus on ei rohkem ega vähem kui sünnitamine.

Põnn oli juba niigi kaua emmel töötada lasknud ja ilmale tulemisega venitanud, seetõttu oli arst palunud Leel kolmapäeva pärastlõunal haiglasse ilmuda. Neljapäeva hommikul oli laps väikese taganttõukamisega käes ning esmaspäeval rõõmus ema uue pambuga OÜ Hunt kontoris tagasi.

Sellest päevast peale on Lee ja väike Karl-Erich tegelenud igapäevase firmajuhtimisega edukalt kahekesi. Ei mingeid eraldi palgatud lapsehoidjaid kodus ega omaniku seniseid kohustusi üle võtvaid asemikke tööl. Kui Lee tegeleb tööasjadega, magab reklaamifirma uus meeskonnaliige vankriga büroo rõdul, tutvub ettevõtte paberimajandusega laudade all peituvates paberikorvides või suhtleb asjatundliku personalitöötajana vanemate kolleegidega. Tõsi küll, kontoris veedetud tööpäevad ei ole neil kahel nii pikad kui teistel. Et Karl-Erichi aktiivne suhtlemisstiil töökaaslastele liialt väsitavaks ei muutuks, on Lee oma firma tegemistega ühenduses ka interneti teel kodust.

Kirjeldatud elukorraldus sündima hakkava lapse kõrvalt kujunes loomuliku valikuna. Esiteks ei ole enamikul firmaomanikel sellises situatsioonis tavaliselt rohkem kui kaks võimalust: kas jätkata aktiivselt senist äritegevust või n-ö panna pood sootuks kinni. "Olen näinud ka neid, kes on mõneks ajaks äritegevusest eemale tõmbununa leidnud tagasi tulles väikefirma kaose äärelt," toob Lee näite sellest, et kuldset keskteed kirjeldatud variantide vahel reaalses elus ei eksisteeri.

Teiseks argumendiks tööl jätkamise teemal toob Lee vana elutarkuse, et me sünnitame järglasi ju ikkagi endale ning igaüks kasvatagu oma laps ise üles. "Kuidas ma saan kindel olla, et lapsehoidja teda absoluutselt iga minut passib," lisab ta vestluse kõrvalt kodumaja esimese korruse erinevatel tasapindadel lapse liikumist turvates.

Lee naudib kõigi meeltega pojaga koos olemist ning tunneb, et ettevõtlusesse suunatud aastatepikkune pingeline töö, palgatööga võrreldes oluliselt suurem vastutus ja vähene puhkus annavad talle selleks täieliku õiguse. "No milleks mulle seda eraettevõtlust üldse vaja on, kui ma isegi lapsega koos olemist endale lubada ei saaks," esitab ta retoorilise küsimuse. Pealegi on vajadus end lapse ja töö vahel jagada õpetanud noort ema äärmiselt kiirelt ja produktiivselt tegutsema. Väikefirma universaalse juhina tegeleb Lee ka ise klienditeeninduse ja projektide juhtimisega, mille tulemused on hästi mõõdetavad. "Arvud näitavad, et minu tulemused on paranenud poole võrra, kuigi töötan ajaliselt vähem."

Mõelda vaid, loobus vanemapalgast ning tuli ülemuse hurjutustest hoolimata mõnekuise imiku kõrvalt tööle tagasi, imestavad paljud TNT Eesti personalijuhi Katrin Alujevi valiku üle.

Katrin Alujevi elutempo on tõepoolest võrdlemisi tihe, nagu lennuliiklus tema kabineti akna taga. Tema tööandjaks olev kullerifirma tegutseb Kesk-Sõjamäe tänaval otse Tallinna lennuvälja kõrval. Kuigi riik võimaldab lapseootel naisel tööülesanded kõrvale panna juba 70 päeva enne sünnitustähtaega, rahmeldas energiline Katrin oranživärvilises TNT kontoris kuni lapse sünnini. Väikese Greteli ilmale tulles lubas noor ema endale, et kohe esimestel nädalatel ta küll arvutit lahti ei tee ning meile lugema ei hakka. Lubadus sai murtud juba mõne päeva jooksul. No mida sa hing ikka teed, kui värske ilmakodanik ei mõista alguses eriti muud teha, kui suurema osa päevast magada. Kirjadele vastamisele järgnesid üsna ruttu uued tööprojektid ja koolituste läbiviimised, kuni mullu septembris asus Katrin taas oma täispikkade tööpäevadega ametipostile tagasi. Gretelil oli siis vanust seitse kuud. "Kui ma täiskohaga tööle tagasitulemist plaanisin, arvas mul ülemus küll, et ärgu olgu ma selles osas nii optimistlik," meenutab Katrin. "Aga seda pole karta, et minu pärast siin teistelt töötajatelt vargsi samasugust käitumist hakatakse eeldama. Pigem toob ülemus mind näiteks kui halba eeskuju," lisab ta lõbusalt.