Võrtsjärv pole vaid angerjapüük

Võrtsjärve nüüdisseisund on kokkuvõttes halb kõigile - linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimestele. Kuid Võrtsjärv on nagu kaasasündinud südamerikkega organism, mille eluiga saab asjatundliku operatsiooniga pikendada ja tervendada. Mida tuleks teha?

Ehitada Rannu-Jõesuusse laevalüüsiga regulaator, mis võimaldab tõsta keskmisi veeseise, reguleerida järve veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist ja kalade massilist suremist, parandada veeolusid Emajões, sh Alam-Pedja looduskaitsealal, tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärves, Emajões ning teistes jõgedes, stabiliseerida rannikualade looduslikku ökoloogilist seisundit ja vähendada noorendike massilisi hukkumisi, parandada veelindude pesitsemistingimusi ja vee kvaliteeti. Samuti aitaks see luua täiendavaid eeldusi vee- ja loodusturismi ning veespordi arendamiseks ja uusi motiive inimestele Võrtsjärve ääres elamiseks. Võrtsjärve veetaseme reguleerimine on pärast ELiga liitumist juba rahvusvahelise tähtsusega üritus.

Parendamist vajab Võrtsjärve kalapüügikorraldus. Madalveest tingituna on praegu kalapüügi mõõnaperiood. Liiga palju on ka kalureid. Üle tuleks vaadata lubatud püüniste nomenklatuur, mõõtmed ja püügipiirkonnad. Lubada võiks piiratud ulatuses kaletamist ja traalpüüniste kasutamist, eriti piirkondades, kus vohab põhjataimestik. Erimeetmena võiks katsetada taimestiku hävitamist kakuam-tüüpi paatidega, millede vahel on pikk kett või tross.

Talvist ja suvist roolõikamist ning hävitamist tuleks käsitleda järve saneeriva looduskaitseabinõuna. Koos rooga viiksime järve ökosüsteemist välja kahjulikke taimetoitaineid.

Suvituskohtades rakendada roojuurestiku mehhaanilist kokkulükkamist buldooseriga. Seda tööd on võimalik teha ainult madalveeperioodidel.