Tuuleelekter on 'rohelistest' kalleim

Taastuvelektri tootmisel räägitakse Eestis põhjendamatult millegipärast ainult tuulikutest. Tõsi ta on, et tuuleelektri potentsiaal Eestis ületab ajuti isegi nõudlust. Probleem on Eesti turu väiksus: teoreetiliselt võiks suvisel ajal kogu Eestis vajatav elekter tulla tuulikutest, praktikas ei ole sellist elektrisüsteemi lihtsalt võimalik tööle panna. Kui, siis ainult väga kalliste vahenditega.

Harri Raudvere viitab oma artiklis Emori ja Eurobaromeetri uuringule, mille alusel 54% eestlastest toetavat Eestis tuulikute arendamist. Loomulikult: kui küsitakse, kas riik peaks panustama lähiaastatel rohkem vesinikuenergeetikale, tuuma-, päikese- või tuuleenergiale, siis Eesti oludes on kindlasti inimeste vastus tuuleelekter. Just nii oli see küsimus antud uuringus ka formuleeritud.

Samas on Emori ja Eurobaromeetri uuringus toodud aga ka teine küsimus: kas te olete valmis maksma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eest rohkem? Lisatud graafikult paistab välja vastuste jaotus sellele küsimusele. Eestlased on oma valmisoleku poolest taastuvelektri eest rohkem maksmiseks ELi keskmisel tasemel, uute liikmesriikide osas kõige avatumad. Kuid ikkagi jääb nõusolek maksta taastuvelektri eest senisest enam selgelt alla poole; ligi veerand inimestest on valmis maksma selle eest kuni 5% rohkem.

Siit võib leida ka seose majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ulatuse kohta 2010. aastaks. 5,1% taastuvelektri osakaalus tähendab ligi 3% elektri hinnatõusu. Selle Euroopa Komisjoniga kokku lepitud indikatiivse (mitte kohustusliku) eesmärgi suurus ei ole kirjutatud ministeeriumi lakke, vaid lähtub Euroopa Komisjoni analüüsist erinevate taastuvelektri allikate potentsiaali kohta Eestis.

Tuulikute arendajad ei soovi eriti avaldada fakti, et Eesti on juba täna tuulikute osakaalu poolest elektritootmises selgelt üle Euroopa Liidu keskmise. 2005. aasta lõpuks moodustas tuulikute koguvõimsus Eestis ligi 1,1% paigaldatud elektritootmise võimsusest. Selle näitajaga on Eesti ELi liikmesriikide hulgas praegu 8. kohal. Ministeeriumi nägemuses jõuab Eesti 2010. aastaks 4.-5. kohale, tuulikute arendajad sooviks jõuda Taani järel teisele kohale. Suure tõenäosusega on Eesti ka üks vähestest liikmesriikidest, kes 2010. aastaks seatud indikatiivse eesmärgi täidab.

Kõik liikmesriigid on aru saanud, et tuulikute paigaldamine on taastuvelektri tootmise võimalustest üks kallimaid viise. Pigem eelistatakse biokütustel (puiduhake, energiavõsa, prügilagaas, bioloogilised jäätmed) taastuvelektri tootmist. Euroopa Komisjoni eelmise aasta detsembris avaldatud aruandest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise kohta selgub, et Eesti taastuvelektri toetusskeemid on andnud uute liikmesriikide hulgas kõige paremaid tulemusi. Seega ei saa rääkida Eestist kui riigist, kus taastuvelektri arendamisele pidevalt kaikaid kodaratesse loobitakse ning mis kohe-kohe selle eest Euroopa Komisjonilt karistada saab. Pigem on küsimus huvigruppide soovis endale võimalikult suurt riiklikku toetust välja võidelda.

Mis puudutab tuulikute võimalusi töötada koos gaasiturbiinidega, siis seda ei takista ei olemasolev elektrituruseadus ega ka selle kavandatavad muudatused. Pigem loovad muudatused selgema raamistiku selliste kombinatsioonide tekkeks. Omaette küsimus on seejuures loomulikult sõltuvus gaasihinnast, kuid selle riski peavad võtma tuulikute arendajad ise.