Tuuleelekter on 'rohelistest' kalleim

Siit võib leida ka seose majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ulatuse kohta 2010. aastaks. 5,1% taastuvelektri osakaalus tähendab ligi 3% elektri hinnatõusu. Selle Euroopa Komisjoniga kokku lepitud indikatiivse (mitte kohustusliku) eesmärgi suurus ei ole kirjutatud ministeeriumi lakke, vaid lähtub Euroopa Komisjoni analüüsist erinevate taastuvelektri allikate potentsiaali kohta Eestis.

Tuulikute arendajad ei soovi eriti avaldada fakti, et Eesti on juba täna tuulikute osakaalu poolest elektritootmises selgelt üle Euroopa Liidu keskmise. 2005. aasta lõpuks moodustas tuulikute koguvõimsus Eestis ligi 1,1% paigaldatud elektritootmise võimsusest. Selle näitajaga on Eesti ELi liikmesriikide hulgas praegu 8. kohal. Ministeeriumi nägemuses jõuab Eesti 2010. aastaks 4.-5. kohale, tuulikute arendajad sooviks jõuda Taani järel teisele kohale. Suure tõenäosusega on Eesti ka üks vähestest liikmesriikidest, kes 2010. aastaks seatud indikatiivse eesmärgi täidab.

Kõik liikmesriigid on aru saanud, et tuulikute paigaldamine on taastuvelektri tootmise võimalustest üks kallimaid viise. Pigem eelistatakse biokütustel (puiduhake, energiavõsa, prügilagaas, bioloogilised jäätmed) taastuvelektri tootmist. Euroopa Komisjoni eelmise aasta detsembris avaldatud aruandest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise kohta selgub, et Eesti taastuvelektri toetusskeemid on andnud uute liikmesriikide hulgas kõige paremaid tulemusi. Seega ei saa rääkida Eestist kui riigist, kus taastuvelektri arendamisele pidevalt kaikaid kodaratesse loobitakse ning mis kohe-kohe selle eest Euroopa Komisjonilt karistada saab. Pigem on küsimus huvigruppide soovis endale võimalikult suurt riiklikku toetust välja võidelda.

Mis puudutab tuulikute võimalusi töötada koos gaasiturbiinidega, siis seda ei takista ei olemasolev elektrituruseadus ega ka selle kavandatavad muudatused. Pigem loovad muudatused selgema raamistiku selliste kombinatsioonide tekkeks. Omaette küsimus on seejuures loomulikult sõltuvus gaasihinnast, kuid selle riski peavad võtma tuulikute arendajad ise.