Näen võidujooksu positiivse küljena elanike usku investeerida kinnisvarasse. Need ajad on möödas, mil uue kodu ostmiseks kardeti pangast laenu võtta. See peegeldab inimeste optimismi tuleviku osas, nad on veendunud, et tööd ja leiba jätkub ning võetud laenud saavad tasutud.
Pigem tundub, et Eesti probleemiks kujunevat vajaliku tööjõu nappus. Eestlased on hinnatud tööjõud kogu Euroopas. See viib meilt paljud tublid spetsialistid tööle mujale Euroopa Liidu liikmesmaadesse. Kohalikud ehitajad on ehitustööde tähtaegadest kinni pidamisega hädas. Eestis töötav ehitaja on ?hallipassimees? ja nendestki on nappust.
Riigi tasandil oleks aeg tõsiselt käsitleda küsimust, kust leida vajalikku tööjõudu. Seda muidugi juhul, kui riik soosib majanduskasvu trendi jätkumist vabariigis. Spetsialistide välismaal töötamise positiivne külg on see, et teenitud raha tuleb üldjuhul Eestisse tagasi ja läheb siin tarbimisse.
Palju on räägitud kinnisvara spekulantidest, kes positsioneerivad uusarendustes korterite ostjatena ning müüvad hiljem oma ostuõiguse. Arvan, et oleme spekulantide osatähtsusega üle pingutanud. Uus Maa andmetel on spekulantide osa kinnisvaratehingutes keskmiselt viiendik ning äritsetakse eelkõige uute korteritega kesklinnas. Enamik kortereid müüakse tarbijale ikkagi pikaajalise investeeringuna. Inimestele, kes ostavad aastateks uue kodu.
Uus Maa ootab huviga aega, mil arendusprojektide müügiajad pikeneksid. Et inimestel tekiks võimalus ostetavat asja eelnevalt valmiskujul näha. Tänane ost on paljuski loterii. Järjepidevalt on aktuaalsed küsimused, kas hoone saab ikka sellise kuju, nagu pilt ja projekt lubavad, kas ehitus valmib tähtajaks. Tahaks, et liigne võidujooks uusarenduste osas vaibuks ja kinnisvara ostutehing toimuks reaalse asjaga tutvudes.
Olen veendunud, et järgnevad 6?12 kuud suuri muudatusi kinnisvarasektoris kaasa ei too. Hinnad jätkavad tõusu ning uusarendused leiavad ostja projektjooniste alusel. Majanduskasv jätkub. Krediidiasutuste konkurents tiheneb. Kinnisvaralaenud muutuvad veelgi paindlikumaks, mis omakorda hoogustab turgu ja laiendab laenuvõimeliste inimeste sihtgruppi. Ja Eesti rahva usk helgesse tulevikku on püsiv.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.