- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
Sel nädalal saatis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing avalikkusele sõnumi kaugküttesoojuse olulisest kallinemisest mitmetes Eesti piirkondades tulenevalt põlevkiviõli kallinemisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimaste kuude jooksul koos EJKÜ ja Eesti Energia ASi esindajate ning teiste seotud organisatsioonidega pidevalt tegelenud probleemile lahenduse otsimisega, pakkudes osapooltele välja erinevaid lahendusvõimalusi.
Kõigile on teada, et kütuste hinnad maailmaturul on viimase kahe aastaga oluliselt kasvanud. Põlevkiviõli hinnatõus tuli sellele vaatamata kõigile üsna ootamatult ja võrreldes teiste kütuste hinnatõusuga järsult.
Esialgsete hinnataotluste alusel tõuseks põlevkiviõlist toodetud soojuse hind 30?70%. Et põlevkiviõlist toodetakse Eestis hinnanguliselt 15?20% soojusest, mõjutab selline hinnatõus paljusid soojatarbijaid mitmetes Eesti piirkondades. Ligi 50 m² korteriga soojatarbija jaoks võiks see hinnatõus tähendada soojakulude suurenemist kuni 4000 krooni võrra aastas.
Samas on põlevkiviõli järjest rohkem ja rohkem maailmaturukaup. Eelmisel aastal toodeti Eestis ligi 400 000 tonni põlevkiviõli, millest ligi 80% eksporditi.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja Euroopa Liidu konkurentsireeglite alusel ei tohi tootja müüa oma toodangut turuhinnast oluliselt erineva hinnaga erinevatele ostjatele. Ehk teisisõnu: eksporditava ja siseriiklikult tarbitava toote hinnad peaksid olema samaväärsed.
Erineva hinnaga saaks toodet müüa siis, kui Euroopa Komisjon annaks sellekohase eriloa. Loa saamiseks on aga häid argumente üsna vähe, sest kütuste hinnad tõusevad praegu kõikjal Euroopas, aga ka Ameerikas ning ühe piirkonna eelistamine teistele ei ole piisav põhjendus. Seda enam, et põlevkiviõli tarbitakse peamiselt Lätis, Valgevenes ja Ukrainas, kus sotsiaalne olukord on võrreldes Eestiga veelgi raskem.
Ometi on alati vaieldav, milline on see õige ja õiglane turuhind. Näiteks California energiakriisi uurinud ekspertide üheks olulisemaks järelduseks oli see, et energia hind tollel hetkel ei olnud adekvaatne, vaid seda kruvisid üles üksikud turuga manipuleerinud turuosalised.
Piiratud turu tingimustes toimuvate tehingute puhul on alati oht, et keegi oma turupositsiooni ära kasutab. Selliselt kujunenud turuhind ei ole kindlasti põhjendatud.
Hinnatõusu mõju vähendamise ühe võimalusena oleks võimalik rakendada ka riigiabi meetmeid. Seda tehakse Euroopa Liidus päris laialt. Eestis on siiani neid abiskeeme vähe rakendatud.
Samal ajal on põlevkiviõli hinna tõusuga kaasnev sooja hinna tõus mõnes piirkonnas pretsedenditult suur võrreldes seniste hinnatõusudega. Sellises olukorras oleks riigiabi meetmete rakendamine kindlasti ka põhjendatud.
Riigiabi skeemide puhul on alati kriitiliseks küsimuseks see, kellele ja kuidas riigiabi antakse. Abi peaksid saama just need, kes seda tegelikult ka vajavad. Vahendeid selliseks kompenseerimiseks oleks võimalik saada ASi Narva Elektrijaamad erakorraliste tulude arvelt, mis on tekkinud tänu planeeritust kõrgemale põlevkiviõli müügihinnale.
Need on aspektid, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu koos turuosalistega läbi töötab. Ministeeriumi eesmärgiks on vähendada kaugküttesoojuse hinnatõusu, aga samal ajal mitte minna vastuollu ka rahvusvaheliste kaubandusreeglitega.
On selge, et need protsessid võtavad aega, kuna vajavad laiapõhjalist konsensust, juriidiliselt ning rahaliselt korrektset asjade korraldust. Igal variandil on oma toetajad ja vastased, ministeeriumi meelest peab lahendus olema kompromiss, mis rahuldaks suures osas kõiki osapooli.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele