Kui saab, lähen Vaigule külla!

Selgus, et David on inimene, keda huvitab linnulaul. Ta rääkis, kuidas ta on käinud Austraalias lindudele mängimas, uurides, miks linnud laulavad. Ta rääkis huvitavalt ja mängis nii kirglikult ? lisaks Jürjendali kitarr ja linnulaul arvutist. Bioloog Aleksei Turovski oli samuti platsis, mees on tõesti andekas jutuvestja ja oskab tõsistest asjadest hea annuse huumoriga rääkida.

Teise külaskäigu ajal ootasid Käsmus ees Villu Veski ja Tiit Kalluste. Ei mingeid mikrofone. Kes kuulata tahab, mida Villu räägib, istub lähemale ja on vaikselt.

?Kunagi otsustati, et Gotlandi saarel elab liiga palju inimesi, ja pooled neist koliti Hiiumaale. Tsarinna Katariina ajal sattusid nad hoopis Ukrainasse Dnepri kanti, sellepärast kõlabki põhiosa nagu rootsi rahvalaul ja refrään nagu mustlaslaul,? juhatab Veski sisse uue loo.

?Ammu pole sellist õhtut olnud, ei mingeid juhtmeid, ei mingit võimendust, kardinaid, vaid primitiivsed pillid,? ütleb Veski südamest õhtu lõpul.

Õhtu kulminatsioon saabub siis, kui Veski paneb ?saalitäie? inimesi takti kaasa plaksutama argentina tangole. Kaks lasteaiaealist plikatirtsu improviseerivad lava eest saksofoni ja akordioni järgi ning muusikud improviseerivad vastu. Imeilus muusika, takti plaksutavad inimesed, õnnelikud naeratused näol, ringi siblivad pääsukesed, kauni mere taustal lendavad tulesädemed lõkkest ? elu on ilus!

Aarne Vaik lubab neljapäevaseid üritusi vähemalt senikaua, kuniks ilma jätkub, ehk loodetavasti toimub midagi ka septembris. Ilmataadiga oli Villu Veski ja Tiit Kalluste esinemise ajaks Vaigul ilusasti kokku lepitud ? vihma võis vana alustada niipea, kui muusikud lõpetanud olid.

Peterburi maantee on remondis ja sõita on ebamugavam, kuid Käsmust saadud tunnetest jätkub koduteeks ja kauemakski.