?Euroopa majandus on kehvas seisus, siin pole midagi arvata,? kinnitas Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. Tema sõnul sellel siiski väga otsest mõju ei tarvitse olla, kuna euroliidu majanduse seis on olnud kesine juba mitu aastat. ?Senini on Eestis suhteliselt hästi hakkama saadud,? lisas ta.
?Aasta algus oli meie põhilistel eksporditurgudel veidi nõrgem, kui oodatud,? tõdes ka Eesti Panga asepresident Märten Ross. ?Prognoose on alandatud.?
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul praegu ärevuseks põhjust pole. ?Kui vaatame, mille vastu ettevõtjad meie kaudu huvi tunnevad, siis on need teised liitunud riigid, mis kasvavad järgneva paari aasta jooksul kiires tempos,? rääkis Raie.
Halvad majandustulemused on ka põhjuseks, miks on Euroopa Liidus edasi lükkunud juba pikalt kõneainet pakkunud intressitõusu. Samal põhjusel soovitas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) eelmisel kuul Euroopa Keskpangal isegi intresse alandada, kuigi keskpanga senise jäigast inflatsioonipoliitika tõttu on see ebatõenäoline.
Eralaenud on endiselt Eesti Panga üks murelapsi, ka Lipstoki üks lubadusi enne panga presidendiks saamist oli, et hakatakse karmimalt tegelema võimaliku ülelaenamisega. ?Uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti võlakoorem kõige suurem, ka kulub meil laenu teenindamiseks kõige rohkem raha,? toonitas Lipstok eile.
Mingeid jõuvõtteid pangal siiski eralaenamise piiramiseks kasutusele võtta plaanis ei ole. ?Kui makromajandusega trikitama hakkaksime, siis see võib mõjuda ettearvamatult,? ütles Lipstok.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.