Viimane rohkem vastukaja tekitanud juhtum oli Tartu mnt 36 kinnistuga, mis jäi ette Tartu maantee ehitusele.
Krundi omanik ei olnud nõus maad riigile müüma, vaid nõudis vahetust enda valitud maatüki vastu. Sellega polnud linn aga nõus. Kuna praegune sundvõõrandamisseadus on selliste juhtumitega tegelemisel võimetu, lükkus Tartu maantee ehitamine esialgu vähemalt aasta võrra edasi.
Toona kommenteeris krundi omaniku OÜ Redstone esindaja Indrek Vürst sundvõõrandamist öeldes, et "viimane sundvõõrandaja Tallinnas enne Paltsi oli Stalin".
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul teeb komisjon seadusesse muudatuse, mis sellise kauplemise välistab. "Makstakse ikkagi rahas, kauplemist ei peaks enam olema," sõnas ta.
Praeguse seaduse järgi võivad kohtuvaidlused kesta väga pikka aega. "Seda võib hakata mõõtma kümnetes aastates," ütles Vanamb.
Edaspidi peaks muutuma sundvõõrandamise menetlemise kord kompaktsemaks. Protsessi kiirendamiseks on kavas eraldada vaidlus makstava kompensatsiooni üle teistest küsimustest, seega vaidlus hinna üle võib veel kesta, kuigi ehitustöid on juba alustatud.
Lisaks maa hinnale peab riik omanikule kompenseerima ka "muud sundvõõrandamisest tulenevad kahjud". Nende alla võivad kuuluda näiteks kolimiskulud, kuid ka moraalne kahju.
Endiselt on maaomanikul õigus võõrandamist vaidlustada, kuid selleks peab olema mõjuv põhjus.
"Kui see on lihtsalt, et mulle ei meeldi, siis võetakse sundvõõrandamise otsus vastu," sõnas Vanamb.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.