- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus maksukord alandab dividendimaksu
?See vabastusmeetod annab Eesti ettevõtetele paremad võimalused välisturul konkureerida,? kommenteeris rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun 20. aprillil vastu võetud tulumaksuseaduse muudatust. Edaspidi maksustatakse Eesti ettevõtteid välisriikides vastava riigi tulumaksuga ning üldjuhul midagi lisaks maksta ei tule.
?See tähendab, et kui Eesti firma saab oma Läti firmast dividende ja kui Lätis on see kasum maksustatud, siis Eesti firma poolt nende dividendide väljamaksmine on maksuvaba,? ütles KPMG maksude ja juriidiliste teenuste osakonna juhataja Kadri Arula.
Lätti on eestlased investeerinud möödunud aasta seisuga üle 5 mld krooni, veel rohkem on investeeringuid läinud Leetu, kus on samuti ettevõtte tulumaksumäär 15 protsenti ? kokku on see üle 70 protsendi Eesti investeeringutest välisriikidesse. Edaspidi nendelt investeeringutelt teenitud tulult Eestis makse maksma ei pea.
Seni on toimunud maksustamine nn krediidipõhimõttel, mis tähendab, et näiteks Lätis asuv firma maksab ära sealse kasumimaksu, mis on 15 protsenti, ning võttes selle kasumi dividendidena välja Eestis, ei pea ta maksma mitte 24 protsenti tulumaksu, vaid ainult üheksaprotsendilise vahe. Nüüd ei pea seda vahet enam aga kinni maksma.
Põhiline mõju võiks Arula sõnul sellel seadusemuudatusel olla just dividendide maksmisele. ?Päris palju jälgitakse ju seda, millised need maksukohustused on ja sellest lähtuvalt otsustatakse, kui palju dividende maksta,? lisas ta.
Seadusemuudatus oli tingitud aasta alguses kehtima hakanud Euroopa Liidu direktiivist, mis nägi ette topeltmaksustamise vältimiseks kahte võimalust ? seni Eestis kasutusel olnud krediidimeetod ning vabastusmeetod.
Mõnede direktiivi ettekirjutuste tõttu oleks krediidimeetodi edasine kasutamine muutunud Eestis arveldamise mõttes väga keeruliseks, seetõttu otsustati valida vabastusmeetod. Sama süsteem on kasutusel ka näiteks Soomes ja teistes Euroopa Liidu väiksemates riikides.
?Eelkõige on ettevõtte võit just süsteemi lihtsustumises,? sõnas Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika osakonna juhataja Reet Teder.
Täpseid numbreid selle kohta, milline mõju on seadusemuudatusel riigieelarvele ja maksude laekumisele, ei osanud rahandusministeerium eile öelda. ?Lõppmõju on väga raske hinnata, kuna see toimib mitut pidi,? ütles Ivo Vanasaun.
Ettevõtjad veel seadusemuudatuse mõjusid täpselt kommenteerida ei osanud. Nii tõdes Montoni kaubamärgiga Lätis esindatud Baltika juht Meelis Milder, et on asjast kuulnud, kuid päris kursis sellega veel ei ole. Sama rääkis ka Pindi Kinnisvara finantsjuht Raivo Maine.
Uus dividendide maksustamise kord võib tuua Eestisse uusi välisinvesteeringuid. ?See avab Eestile reaalse võimaluse pakkuda konkurentsi Hollandile ja Luksemburgile väljastpoolt ELi tulevate investeeringute teostamiseks, näiteks holding-ühingu asukoha valikul,? kommenteeris PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juhataja Aare Kurist.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele