Valitsusliit kavandab eelarveaugu lappimiseks üleriigilist automaksu, millest võib saada koalitsiooni esimene avalik tüliõun.
Päev varem rahandusminister Aivar Sõerdi eestvõttel Äripäevale reipalt kuni 1200kroonise aastase automaksu kehtestamisest raporteerinud rahandusministeeriumi ametnikud võtsid eile suu vett täis, kirjutab Postimees.
«Küsige keskkonnaministeeriumist,» vastas rahandusministeeriumi kaudsete maksude osakonna juhataja Urmas Koidu. «Sel aastal võib välisõhu saastatus põhjustada köhivate inimeste arvu kasvu Tallinnas keskmiselt 15,4 protsenti.»
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen teatas aga, et automaksu ei tule, sest valitsusliit pole selles kokku leppinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Koalitsioonis isegi ei räägita automaksust,» lausus Atonen. «Rahandusministeeriumi ametnikud on automaksust heietanud juba aastaid, kuid sellel pole mingisugust poliitilist toetust.»
Riigikogu rahvaliitlasest rahanduskomisjoni aseesimehe Vello Tafenau sõnul on automaks vajalik, et lappida miinustes riigieelarvet.
«Meil jääb igal aastal puudu 600 miljonit krooni,» rääkis Tafenau. «Ökoloogilise maksureformi eesmärk on looduse säilitamine, kuid raha tuleb ka korjata. Euroliidus pole automaksu ainult Eestis ja Leedus.»
Seotud lood
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna
fraktsioon ei toeta Tallinna linnavalitsuse plaani taaskehtestada pealinnas
automaks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.