Jäätmed otsivad endale head peremeest

Jäätmekäitluse valdkonna käesoleva aasta kõige tähtsamaks sündmuseks on üle Eesti toimuvad olmejäätmete veo konkursid. 241 kohalikku omavalitsust peavad korraldama hinnanguliselt 140 konkurssi ? mille tarbeks toodetud paberite (loe: jäätmete) hulk on muljetavaldav. Protsess on seaduse sunnil käivitunud, kuid liigub vaevaliselt, ja seda eelkõige seaduse lünklikkuse tõttu: seadus ei arvesta piisavalt Eesti olusid. Korraldatud olmejäätmete veo eesmärk on seaduse seletuskirjast lähtuvalt: a) piirata ?peremehetute? jäätmete hulka; b) korrastada jäätmevedu; c) parandada keskkonnakaitset.

Oluline osa eramajadest, eriti väljaspool Tallinna, ei ole jäätmekäitlussüsteemiga tänaseni veel liitunud. Kuigi tulevikus peaks Eestis olema kaheksa suurt europrügilat, on meil mustmiljon n-ö eraprügilat ehk kodust prügihunnikut, kuhu ladestatakse omavoliliselt jäätmeid, mida tuleks näiteks materjalina taaskasutada või keskkonnaohutult käidelda.

2005. aasta on olmejäätmete veo konkursside läbiviimiseks keeruline ka seetõttu, et lähenevad kohalike omavalitsuste valimised. See on aeg, kui tahetakse teha ainult populaarseid või väga populaarseid otsuseid. Paraku toob korraldatud olmejäätmete vedu väga paljudele jäätmekäitlussüsteemiga mitteliitnud inimestele lisakulu ja ka ärritab valijaid.