Kolhoosikorrale tuleb teha lõpp, seltsimehed

Eestis on aastaid teravalt käsitletud ümbrikupalkade temaatikat. N-ö mustalt palga maksjad on ära teeninud üldsuse tauniva suhtumise. Ümbriku­palga maksmine on ühe ettevõtja ebaaus konkurentsieelis teise ees ning mustalt teeniva töötaja elamine teise ? ausa palgasaaja ? arvel.

Keeruliseks küsimuseks on ka füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) maksustamine. Kuigi tegemist on õilsa ettevõtlus­vormiga, näitab tööandjate keskliidu ja maksuameti koostöös tehtud analüüs, et märkimis­väärne osa FIEdest tegeleb ettevõtluse asemel maksudest kõrvale hiilimisega.

Eestis tegutseb FIEna ca 60 000 isikut. See tähendab, et 10% meie töövõimelisest elanikkonnast tegeleb justkui ettevõtlusega. Tulumaksuseaduse kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. Samas ligi pooled FIEd ei teeninud 2003. aastal mitte sentigi või mis veel hullem, vaevlesid kahjumis. Selles valguses tekkib küsimus FIEde motivatsioonist tegutseda niivõrd ebarentaabli äritegevusega.

Ajakirjanduses tekkinud debatt FIEde maksustamise põhimõtete muutmise osas näitab, kui efektiivne on siduda sotsiaalmaksu maksmise kohustus selle eest saadava teenuse tarbijaga.

Tööandjate Keskliit on aastaid propageerinud ideed jaotada sotsiaalmaksu tasumise kohustus tööandja ja töövõtja vahel. Selline maksukorralduse süsteem kergitaks avalikku huvi ravikindlustuse vahendite tekkimise ja tarbimise osas uuele tasemele ning võimaldaks leida uusi ja värskeid lahendusi kogu süsteemi vaevavale patiseisule.

Kosmeetiliste muudatuste aeg Eesti sotsiaalkindlustuses hakkab ümber saama. Eesti tervishoid vajab reforme rohkem ja kiiremini kui mõni teine eluvaldkond.