Toetused ettevõtlusele Euroopas kasvavad

Ettevõtlike inimeste põud ei ole ainuüksi Eesti mure, sama häda vaevab tervet ELi. Kui ameeriklastest eelistab palgateenimisele ettevõtjana tegutsemist 67%, siis eurooplastest 45%. Konkreetsemalt on ettevõtte alustamist kaalunud kõigest 22% eurooplastest 34% ameeriklaste vastu. Eurooplased on oluliselt vähem valmis aktsepteerima ettevõtlusega kaasnevaid riske: 46% arvab, et ettevõttega ei peaks alustama, kui on oht ebaõnnestuda, USAs on riskikartlikke 25%.

Ettevõtlikkuse ja konkurentsivõime toetamiseks tulevad vahendid nii struktuurifondide kui ka ELi sisepoliitikate kaudu. Struktuurifondide vahendite kasutamisel määratleb iga ELi riik prioriteedid, mis valdkondi ta peab oluliseks arendada. Eeltingimus on riigi enda valmisolek samu valdkondi ja projekte kaasfinantseerida.

Sandre rahulolematusest rahade kasutamise suhtes jäi arusaamatuks, kas parem on kogu ressurss ühtlaselt kõigi ettevõtjate vahel jagada, et tulu sellest tõuseks võimalikult paljudele, või koondada vahendid vähestele elujõulistele projektidele. On mõlemat tüüpi meetmeid, ühed, mis on kättesaadavad ühtlaselt kõigile vastavasse sihtgruppi kuuluvatele ettevõtjatele, ja teised, mis on kitsalt suunitletud. Investeeringute toetamisel on raske uskuda, et keegi tõsimeeli toetaks ?igale ettevõtjale natuke? põhimõtet. Tuleb teha valikuid.

2006 asendub praegune ELi ettevõtluse arendamise raamprogramm MAP uuega, mille koondnimetus on PACE (vt tabel). See on MAPist laiahaardelisem: lisanduvad innovatsiooni, tööstuspoliitika ja konkurentsivõime tõstmise meetmed. MAP kulutas ettevõtluse arendamisele 317 mln eurot, PACE puhul nähakse ette aastaste kulutuste kasvu 260%.

Eesti on riskikapitali osas seni nurgas jonninud, et meie pool, Euroopa perifeerias käivad asjad teisiti ja turg toimib ise ideaalselt. Ehk on aeg küps innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmiseks ka uusi instrumente rakendada. Hea aednik ikka kastab ja väetab seda taime, millelt suurt saaki loodab saada.