KredEx küsib limiiti juurde igas tegevusvallas

Äripäeva 20. septembri juhtkirjast teeb lugeja järelduse, et KredExi käendusega saavad kalli kinnisvara omanikuks need, kel midagi pole, ning et see pole õigustatud, sest jäävusseaduste alusel ei saa ju mitte millestki ka raha tekkida. Tahan siin kõigile Delfi kommentaarides end maksumaksjatena esitlenud kaasaplaksutajatele, kes käenduse taotlejatel soovitasid jalad kõ-hu alt välja võtta ja tööle minna, teatada, et KredEx siiski riigi raha eest kortereid ei kingi. Korter tuleb inimesel endal välja osta ja maksta KredExile veel käenduse eest pealegi.

Kahetsusväärne, et soliidne ärileht pidas võimalikuks nii halvustavas toonis rääkida noortest oma elu alustavatest või pere rajavatest inimestest. Esiteks on kõigil laenuvõtjatel olemas kindel sissetulek, mille laekumist panka ja selle piisavust laenu tasumiseks ka kontrollitakse. Ümbrikupalka saavatel, ilma lepinguta töötavatel või katseajal olevatel inimestel, rääkimata töötutest, laenu võtta ei õnnestu. KredExi noore spetsialisti käendust taotlevatelt inimestelt nõuame peale selle veel lõpetatud kõrg- või eriharidust, mille olemasolu tuleb jällegi dokumentidega tõestada.

Teiseks ostetakse taskukohast, mitte kallist kinnisvara. Keskmine sihtasutuse käenduse saanud laen on 480 000 kr. Kes vähegi kinnisvara hindu jälginud, teab, et Tallinnas on selle raha eest raske isegi kahetoalist korterit leida. Sihtasutuse keskmine käendus on 100 000 kr. Kolmveerand käenduse saanutest ostavad korteri, mitte maja. Laenu võtnud perede keskmine netosissetulek on pere peale kokku 10 000 krooni. Need on tavalised tublid Eesti inimesed meie kõrvalt.