Töötajate ees esinedes tasub keskenduda ühele eesmärgile

Esinejal on aga sageli nõudlikumad eesmärgid kui ainult infot või teadmisi jagada ? soovitakse kuulajaid mõjutada, neile midagi tõestada, uut ideed või toodet maha müüa. Siis tuleb mõelda auditooriumile diferentseeritumalt ? kellelegi kuulajatest on vaja fakte rõhutada, kellegi jaoks kasu välja tuua, kellelegi näidata eneseteostuse võimalusi või kuidas võimupiire laiendada jne. Sellistes esinemisolukordades on sageli mõnel kuulajal juba eelnevalt tekkinud vastuseis esinejale. Tavaliselt see inimene väljendab ennast häälekalt midagi küsides või kommenteerides, mõnikord ka otsesõnu öeldes, et see kõik on talle juba ammu kuuldud ja tuttav jutt. See on loomulik nähtus, millega peaks ette arvestama. Mida siis teha?

Üks esimesi ja käepäraseid vahendeid ongi meie, st teiste kuulajate kaasamine ? võib suisa otse küsida, kas selle ühe inimese arvamus on ka enamiku arvamus. Auditooriumi reageering annabki võtme edasiminekuks. Vajadusel saab selle protsessi kaudu täpsustada käsitlusnurka ja kui vaja, ka midagi kohe oma esinemises muuta ja jätta näiteks mõni lõik või teemaarendus vahele.

Üks väga võimas suhtlusvahend on paus, seda nii oma sõnade mõju suurendamiseks, mõtete kogumiseks kui ka partnerilt tagasiside saamiseks.

Enamasti püsib kontakt kuulajatega hea siis, kui neid huvitab see, mida räägitakse. Paraku ei saa kõik olla ühtemoodi huvitatud esineja jutust. Selle teadvustamine peaks vähendama esineja ebainimlikku pingutust kõigile meeldida ja kõiki köita.

Kokkuvõttes vähendab selline teadvustus ülemäärast esinemispinget. See omakorda annab suurema sisemise vabaduse, mis toetab esinemise ajal toimuvat vahetut loovat protsessi. Viimane aga köidab paradoksaalsel kombel kuulajate tähelepanu kõige enam.