Ettevõtjad protestivad haigusraha maksmise kohustuse vastu

Õmblusettevõtte OÜ Lenne omaniku Urmas Leemani sõnul toob haigushüvitise osalise väljamaksmise kohustus ettevõtjale lisariski. Praegu peab tööandja arvestama, et töötaja haigestumisel jääb töö tegemata. Haigusraha maksmise kohustusega tekivad ettevõtjale aga prognoosimatud kulud, mille jaoks raha leidmine võib olla raskendatud. Haige tõttu unarusse jäänud töö üle võtva töötaja ületunnitöö vajab omakorda lisakulutusi.

?Kui gripihooajal jääb suur osa inimestest haigeks, siis kas ettevõttel peaks selleks puhuks olema pangas pidevalt mingi varu või ?epideemiareserv??? küsis ta.

Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul kaasnevad lisaks maksukoormuse tõusule selle ettepaneku rakendumisel täiendavad pinged tööandja ja töötaja vahel. Kuigi riigi taotlus võib olla saada täpsem kontroll haiguslehel veedetud päevade üle, ei saa Noobi sõnul siiski nõustuda sellega, et tööandja hakkab eriliselt nuhkima, miks ja kui pikalt töötaja haige on.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul näitavad varasemad uuringud, et haigushüvitiste maksmise osaline viimine tööandja ülesandeks tabab mõningaid majandussektoreid eriti valusasti. Näiteks tööstus, kus töötajate haigestumisega seotud kulutused moodustavad 2?3 protsenti palgafondist. ?See ettepanek pole rumal, küll aga liiga lihtne,? ütles ta. Kriisi sõnade kohaselt oleks mõistlikum jätta see maksukoormus üldse töötajate endi kanda ja lahendada küsimus näiteks töötuskindlustuse raames. See, kui inimene peab hakkama ennast ise kindlustama, motiveerib teda kõige paremini vähem haige olema.

Marko Pomerants toonitas, et haigushüvitise tööandja kohustuseks tegemine on idee, mis järgmisest aastast kindlasti käiku ei lähe ja mille osas tuleb veel palju mõttetööd teha. ?Põhisõnum on, et tänasel päeval ei maksa selle ettepaneku osas veel liialt erutuda,? lausus ta. ?Esiteks tuleb sotsiaalministeeriumil koos haigekassaga teha täpsem analüüs probleemi olemusest, selgitada välja võimalikud riskid, täpsustada, mida tahetakse saavutada ,ning siis saab minna konkreetsete ettepanekutega teiste osapooltega läbirääkimistele.?

Üks peamisi eesmärke on Pomerantsi sõnul saada aru, kas ja kuidas mõjutaks see muudatus inimeste tervisekäitumist. Minister selgitas, et praegu on vara veel öelda, kas tööandja kanda jääks ka lapse haiguse tõttu koju jäänud töötaja haiguslehe kulud.

Pomerants ütles, et ettepanekuga panna haigusraha maksmine osaliselt tööandaja arvele ei ole kiire. Arstide palgatõusuks leitakse raha sõiduhüvitiste ravikindlustushüvitistest välja viimise ja haigekassa reservkapitaliga tehtavate muudatuste abil.