• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,21%7 484,59
  • DOW 300,24%51 688,8
  • Nasdaq −0,81%26 302,61
  • FTSE 1000,58%10 423,52
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,44
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,21%7 484,59
  • DOW 300,24%51 688,8
  • Nasdaq −0,81%26 302,61
  • FTSE 1000,58%10 423,52
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,44
Sotsiaalminister eelistab terviseteenuste kulude jagamisel varianti, mille puhul riik vabastab erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused töötajate tervisele.
Ettevõtja võib siis valida, kas ta ostab kõigile töötajatele ise teenuse või hüvitab töötajate endi kulutused arvete alusel, kirjutab Postimees.
«See oleks kõige klaarim variant,» ütles sotsiaalminister Marko Pomerants, kuid lisas kohe, et ka ettevõtete kaudu terviseraha jagamisel on siiski hulk puudusi. Näiteks saavad ettevõtete kaudu terviseedenduse raha kasutada üksnes töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed.
Pomerants nentis, et terviseedenduse raha jagamiseks pole ühtki läbinisti head lahendust.
Rahandusminister Taavi Veskimägi eelistab erinevalt sotsiaalministrist isikukeskset lähenemist ehk terviseedenduse summade arvamist tulumaksuvabade kulude hulka.
«Inimesele tuleb maksta palka rahas, mitte teenustes, ja tal peab olema vabadus valida, millele ta oma raha kulutab - kas eluasemele, õpinguteks või tervisele,» sõnas Veskimägi.
Lisaks peab sotsiaalminister arutamisväärseks veel pearahakeskset ja maksuvaba miinimumi keskset rahajaotust. Esimesel juhul annab riik kohalikule omavalitsusele või maavalitsusele iga maksustatavat tulu saava elaniku kohta aastas 750 krooni sihtotstarbeliselt terviseedenduse rahastamiseks.
Teine lahendus tähendaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja riigi selgitustööd, et inimesed kasutaksid lisaraha oma tervise hüvanguks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele