EE juhatus peab lisaraha otsima

Eesti Energia juhatus kavatses eile teada anda, kui palju peaks investeeringuteks elektri hinda tõstma. Kuigi nõukogu liikmed ei öelnud eile otse, et surve juhatusele jättis ära tariifide väljaütlemise, võib seda pidada tõenäoliseks kavamuutmise põhjuseks.

Veel kolmapäeva õhtul märkis Eesti Energia juhatus Äripäeva küsimustele vastates, et uutest elektri tariifidest antakse avalikkusele teada neljapäevasel pressikonverentsil. Eesti Energia juhatuse ja nõukogu pressikonverents kujunes siiski vaid investeeringuvajaduse põhjendamiseks ning arvude nimetamiseks, kui palju ning kui kiiresti erinevad elektrivõrgu osad rahasüste vajavad.

?Juhatus võttis endale sellega nõukogu rolli,? kommenteeris Eesti Energia nõukogu liige Janno Reiljan eile õhtul Eesti Energia juhatuse lubadust uued tariifid teatada. ?Meil oli täna (eile ? toim.) väga asjalik ja põhjalik arutelu ning ajakirjanikud võiksid hoopis siis imestada, kui ligi 20 aasta kava otsustatakse vaid nõukogu ühe istungiga.? Ta lisas, et juhatus peaks läbi kaaluma kõik suure investeerimisaugu katmise võimalused.

Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa teatel peab Eesti Energia 2018. aastal katma 85% Eestis vajaminevast võimsusest. Kui suure osa müügiturust suudab Eesti Energia katta, sõltub Eesti Energia edukusest ehk kuidas ta suudab konkureerida vabaks muutunud energiaturul.

2018. aastani peab Eesti Energia investeerima peamiselt võrkudesse 46 miljardit krooni.

Eesti Energia juht Gunnar Okk lubas, et Eesti Energia avalikustab hinnatõstmise ulatuse ning taotletavad tariifid, kui need esitatakse vaagimiseks energiaturu inspektsioonile. Täna vajavad võrgud investeeringuid eelkõige põhjusel, et 23 000 klienti Eestis peavad leppima lubatust madalama pingega ning aastas tuleb ette 30 000 elektrikatkestust. Selle põhjustab muu hulgas elektrivõrkude alafinantseerimine 80ndatel ja 90ndatel aastatel.