Elektrituru avanemine tooks kaasa hinnatõusu

Jälgides viimastel kuudel Leedus toimunud gaasi hinna tõusu, on tulevikutrend üsna selge: gaasi hind kasvab ning kujuneb vaid veidi madalamaks alternatiivse energiaallika hinnast. Kui aga alternatiivid puuduvad, siis sõltub hind gaasimonopolisti suvast. On üsna tõenäoline, et mõne aasta pärast on Leedus energia hinnad valdavalt teiste riikide energiafirmade poolt dikteeritud.

Venemaa on alustanud Läänemere kaudu Euroopasse kulgeva uue gaasijuhtme rajamise projekti ning kavandab Euroopa ja Venemaa elektrivõrkude ühendamist. Ühe riigi energiafirmade mõju suurenemisest tulenevat ohtu on teadvustatud ka Euroopa Liidus (EL). Eesti elektriturg on täna avatud tarbijatele, kes tarbivad elektrit üle 40 GWh aastas. Selliste ettevõtete elektritarve moodustab ligi 10% kogu Eesti elektritarbest. Praktikas on vaid üks ettevõte kasutanud võimalust osta elektrit väljastpoolt Eestit. 2008. aasta lõpuks peab Eesti elektriturg liitumislepingust tulenevalt olema avatud vähemalt 35% ulatuses. Aastaks 2012 on elektriturg avatud kõigile äritarbijatele ning elektrituru täieliku avamise tärminiks on Eesti taotlenud 2015. aasta lõppu. EL ja Venemaa läbirääkimiste kõige suuremaid probleeme tekitavaks punktiks ongi just elektri ja gaasi dumpinghinnad, mille taha on takerdunud kogu dialoog. Lootus, et odavat Vene elektrit aitaks piirata EL tugev dumpinguvastane tegevus, kahjuks ei toimi. Esiteks ei rakendu Venemaale ükski EL õigusakt, samuti pole Venemaa WTO liige just nimelt siseriiklike energiahindade tõttu. Seega pole tegemist Eesti alusetute hirmudega, vaid tõsise probleemiga kogu Euroopas.

Peamine põhjus Eesti elektrituru avamisel üleminekuperioodi fikseerimiseks on tingitud vajadusest täita miljardeid koone nõudvaid EL keskkonnanõuded. Avatud elektriturgudel ei riski keegi investeerida uutesse jaamadesse. Turu osaline avamine võimaldab Narva Elektrijaamadel müüa oma toodangut nn suletud turuosale, tagades pankadele laenu tagasimakseteks vajaliku rahavoo laekumise. Sellise garantii puudumisel ei toimuks täna Narva Elektrijaamade renoveerimist ? pangad on avatud elektriturgudel tegutsevatele elektritootjatele laenude andmisel äärmiselt konservatiivsed ja pelgavad energiafirmade pankrotte.

Eesti elektri hinna madal tase raskendab konkureerivate jaamade teket. Lootus, et elektrituru avanedes tekib Eestisse palju uusi elektrijaamu, ei paista tänastes oludes realistlik. Valdav osa tootjatest, kes täna tahavad Eestisse elektrijaamu ehitada, soovivad, et riik kehtestaks Eesti Energiale kohustuse osta Narva Elektrijaamade toodangust kallim elekter ära kõrgema hinnaga. Ehk teisisõnu: avage elektriturg, kuid meile looge kasvuhoonetingimused.

Väga uhke oleks kuulutada, et homme avatakse elektriturg. Tänastes oludes tooks see aga kaasa elektri hinna märkimisväärse tõusu. Mitmed Balti elektriturgu uurinud rahvusvahelised konsultandid on tõdenud, et avatud elektriturg klassikalises mõistes siin ei toimiks. Tulevikku suunatud riiklik energeetikapoliitika saab tugineda üksnes tõsiselt võetavatele analüüsidele, mitte populistlikele loosungitele.

Einari Kisel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja