Kuna dokki hakkab Haltransa piiridest lahutama napp 10?15 meetrit, on konflikt muutunud vältimatuks. Haltransa läkitab kaebusi keskkonnaministeeriumisse, Tallinna linnavalitsusse ja Tallinna Sadamale, kelle akvatooriumis dokk asub. Sadama juhatuse esimehelt Riho Rasmannilt saadi vastus, mis seisneb kokkuvõtlikult selles, et sadam probleemi ei näe.
Varem tegutses äriliste kirgede objektiks muutunud maa- ja veealal riikliku gigandi Ookean laevaremonditehas. Tallinna Sadama väitel võiks seal laevaremondidokk ka nüüd edasi olla. Nii Tallinna Sadama kui ka Tallinna linnavalitsuse arengukavas nähakse Paljassaare sadamat samas ette kaubasadamana. Laevade remontimisest arengukavades ei räägita.
Amerling Laevaremondi asjus esitab Haltransa jurist Anželika Trusova küi ka Tallinna Sadamale: millist kasu saab maksumaksja, et riigi äülubab oma vees laevu remontida?
?Enne oli seal dokk, nüüd asub seal dokk ? andsime lihtsalt loa see välja vahetada,? pareeris Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov.
Ta lisas, et Amerling tegutseb Tallinna Sadama akvatooriumis poolte vahel eelmise aasta 4. septembril sõlmitud lepingu alusel. ?Ei maksa palju,? vastas Sakkov küsimusele, kui palju sadam veeala n-ö rentimise eest tulu saab. Lepingu rahalise poole avaldamist ei pidanud Sakkov võimalikuks.
Jutuajamistest veeteede ameti ja keskkonnainspektsiooni ametnikega selgus, et ujuvdokkide seisukohalt võib meie seadusi väga järeleandlikeks pidada. Dokki võib hoida päritoluriigi, antud juhul Venemaa lipu all, korra aastas vaatavad veeteede ameti asjatundjad üle, et see korras oleks. Erilisi keskkonnanõudeid ujuvdokkidele ei esitata.
Amerlingi juhid esinevad veel mitmete väikeste laevaremondiettevõtete (Netaman Ships Repair, Amerling Metall, Laudon-S ja Mereteh) juhatustes. Avalike suhete korraldamisele Amerlingis nagu paljudes Eesti venekeelsetes ettevõtetes, rõhku ei panda. Firma ühe eestvedaja Aleksei Aleksandrovi kinnitusel vastab kõikidele küsimustele projektijuht Margus Vanaselja. Tema mobiiltelefon jäi aga väljalülitatuks ning selgus, et Vanaselja viibib koos kolleegidega komandeeringus.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.