Veoettevõtjad peavad partneritel silma peal hoidma

?Surve Eesti veoettevõtetele tugevneb sellepärast, et me jääme ELi piiririigiks,? selgitas Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti.

Tema hinnangul hakkab endast suuremaid riske kätkema näiteks kaubavedu kolmandatest riikidest, kas või Venemaalt Euroopa Liidu (EL) maadesse. Kui näiteks Venemaalt Eesti kaudu Hispaaniasse suunduv kaubakoorem maksude väljapetmiseks tee peal n-ö ära kaob, esitab toll nõudeid saamata jäänud maksude tasumiseks ERAA-le kui TIR-süsteemi tagatisorganisatsioonile. Sealtkaudu hakkab see mõjutama kõigi organisatsiooni liikmesfirmade rahakotte. Praegu piirdub ERAA vastutus vaid Eestiga. Alates maist muutub Eesti teatavasti osaks ühtsest majandusruumist ning siis pole enam tähtis, millises punktis teel Hispaaniasse koorem kaob. Määravaks muutub Eesti piiri ületamise ehk meie kaudu ELi sisenemise fakt.

ELiga liitumiseni on jäänud vee loetud kuud. Mida veofirma jaoks liitumine kas või käibemaksustamise seisukohalt tähendab, oskavad Eestis öelda vaid väga üksikute transpordifirmade töötajad.

Suure ja muutuva kliendibaasiga ettevõtjatel tuleb tõenäoliselt hakata klienti valima. Võimalik oleks ka anda arveid harvem välja, näiteks korra kuus või siis värvata piisavalt lisatööjõudu, et kõik KMK numbrid saaks igal müügihetkel kontrollitud.

Lisanduvad ka nõuded väljastatavate arve vormistusele ning suureneb kõikvõimalik arvestus- ja aruandluskohustus.

Veoettevõtja, Riigikogu liige Jüri ?ehovtsov ei näe seoses ELiga liitumisega riske mitte ELi ja Venemaa vahelises, vaid ELi-siseses veonduses.

?Me teame, et Eestis ei tegutse kaugeltki kõik firmad sada protsenti ausalt,? nentis ?ehovtsov. ?Kui keegi toob kauba välismaalt, saab ta lasta selle kohe müüki. Pärast ütleb riigile, et ei ole maksude jaoks raha. Riik saab ta ajada pankrotti ja kogu lugu. Võib-olla algatab kriminaalasja. Aga kui on riiulifirma ja bomž eesotsas??

?ehovtsovi arvates tuleks maksuameti ametnike hulka seetõttu kahekordistada.

Praegu, erinevalt tulevikust piirideta ELis, ei saa aga kaupa tollilaost enne kätte, kui maksud makstud.

?Mind ei hirmuta isegi mitte niivõrd salakaubavedu Poolast või Leedust, suitsud ja salaviin, vaid kuidas ikkagi hakkab käima riigile maksude maksmine, see on probleem,? rääkis ?ehovtsov. ?Ma ei ole oma küsimustele saanud konkreetseid vastuseid. Kui minna kliendi vastutuse peale, siis võib tekkida ühel päeval lihtsalt auk riigieelarvesse, sest ei laeku maksudena piisavalt raha.?