Välisinvesteeringute vähenemine paanikaks alust ei anna

2001. aastal müüdi kaks suurt objekti ? Eesti Raudtee tõi Eestisse ligi 1 miljardi ja Tallinna Vesi 1,3 miljardit krooni.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu hinnangul mõjutas välisinvesteeringute märgatavat langust ka see, et investeerimiskõlbulikke ja ilma välismaise tuumikinvestorita ettevõtteid pole palju alles jäänud. ?Kõigele eelnevale vaatamata peaks Eestil olema siiski säilinud teatav potentsiaal odava tootmisbaasina arenenud riikidele ? kas see meeldib meile või mitte, aga just selles vallas on meil lootust investeeringute kasvule,? ütles Kunsing. ?Teine võimalus on muidugi jaekaubandus, kus kasv peaks olema aeglustumas ja mõni kodumaine suurem tegija leiab ehk endale partneri,? prognoosis Kunsing, lisades, et selle aasta kokkuvõttes peaks 6 miljardit olema Eestile miinimumprogramm.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib oodata siiski otseinvesteeringute sissevoolu jõudsat suurenemist ? on kavandatud uusi välismaiseid investeerimisprojekte, näiteks Estonian Celli haavapuitmassitehase ehituseks 1,3 miljonit krooni, ning Sylvesteri enamusosaluse müük.

Reinvesteeritud tulude osakaal otseste välisinvesteeringute voogudes suurenes möödunud aastal 41-lt 62-le. Tamla hinnangul näitab see, et Eestisse juba investeerinud ettevõtted on jätkuvalt huvitatud tegevuse edasisest laiendamisest.

Analüütikute hinnangul on Euroopa Liiduga ühinemine varasemate liitujate kogemuste põhjal otseinvesteeringuid kiirendanud, Eesti erinevus on see, et me oleme olnud alati väga avatud majandusega, erastamine on lõppenud ja paljud eraettevõtted on liikunud välisinvestorite kontrolli alla. ?Liitumise perspektiiv on teada olnud juba aastaid, mistõttu ma ei näe, mida võiks siin lõplik liitumine veel muuta,? nentis Sven Kunsing. Olukord on ehk pisut erinev Lätis ja Leedus, kus kasutamata võimalusi välisinvestoritele on rohkem.

Iraagi sõja mõju tervikuna on praegu raske hinnata, palju sõltub konflikti kestusest. Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri (EIS) hinnangul aga ei meelita üleüldine ebastabiilsus kedagi investeerima, mis aga juhtub pärast sõda, on keeruline prognoosida. ?Usutavasti jääb USA maailmamajanduse vedajaks ja väike tõus ehk tuleb,? ütles Andres Paling EISist.

Mullu mitmeid miljoneid kroone neelanud Eesti märgi väljatöötamine on välisinvestorid ükskõikseks jätnud. Tamla sõnul pole pikaajaliste ja strateegiliste investeeringute mõjutamisel erinevad kampaaniad just kõige olulisema tähtsusega. Pigem võivad need omada positiivset mõju turismituludele. ?Välisinvestoritele on oluline riigi madal ja stabiilne inflatsioonitempo, tasakaalus eelarvepoliitika ning vahetuskursi stabiilsus. Kokkuvõtlikult vaadatakse eelkõige riigireitingut, mis Eestil on jõudnud nn A-grupi tasemele.?