Kuidas mõõdad, nõnda tulemuse saad

Tööle pühendumise uuringud ja tulemuste tõlgendamine kinnitavad järjekordselt ütlust: pole midagi praktilisemat kui hea teooria. Tuleb tunnustada nii Emor/TNS kui ka TPÜ esindajaid, kes on pühendumist uurinud ja lahkelt oma tulemusi teistega jagavad (vt - Tööst: pühendumine on mitmetahuline).

Päris kindlasti vajavad organisatsioonilise tegevuse korraldajad ettekujutust sellest, mis arvatavalt toimub organisatsiooni liikmete mõtetes, kui nad oma tööülesandeid täidavad. Uurimuse korraldajatel on meie konteksti arvestavad tõlgendused, sest tööle pühendumisel tulevad mängu kohalikud tegurid, mille teadvustamine on peamiselt meie oma mure. T. Kase magistritöö tulemused rõhutavad mõtet, et pühendumus on mitmemõõtmeline ning selle esinemismäär varieerub omakorda tegevusvaldkondades organisatsioonilise positsiooni ajel. Ka on õigustatud, et aluseks võetakse nn klassikaline käsitlus, mis võimaldab tulemusi tõlgendada ja teiste nähtustega seostada.

Pisut problemaatiline aspekt on, et kumbki uurimus ei too välja uurimuse mõõtmisvahendite tunnuseid. Lihtsustatult öeldes: me ei tea, kas ja kuivõrd täpne on mõõdupuu. Kui mõõtmisvahend on küsimustik, siis on üsna mitu nõuet, mida tulemustega opereerimisel peetakse viisakaks nimetada, et lugejat veenda mõõtevahendi korrektsuses. Näiteks küsitletute hulk, väidete kooskõlalisus, statistiliste erinevuste olemasolu või puudumine. Muidugi on ajakirjanduses avaldamise korral teatav piirang, sest autor või toimetaja arvavad vahel, et sõnad reliaablus, valiidsus, statistiliselt oluline on lugejale tüütud. Väikese märkusena tabeli all võinuks need siiski olla. TPÜ magistritöö nõudeid arvestades on T. Kase valimi ja meetodi iseloomustus kindlasti olemas.