Ühtne globaalne raamatupidamiskeel

Viimasel ajal on üha rohkem olnud nii arutelusid kui ka kriitikat finantsaruandluse kvaliteedi ja tähenduse osas. Kellele meenuvad Ameerika hädad, kellele Eestist teadaolevad juhtumid. Üks on aga selge. Kõik huvigrupid on pigem ühtse globaalse raamatupidamisstandardi väljatöötamise ja rakendamise poolt kui selle vastu. Asja positiivseid mõjusid on raske ületähtsustada. Eelkõige on see finantsturgude huvi, kus kahe juhtiva standardi ? Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) ja USA Raamatupidamise Standardite (US GAAP) ? vahed võivad olla vägagi olulised nii, et ühe standardi kasum võib moonduda teise kahjumiks ja vastupidi. Pensionifondide poolt oluliselt mõjutatud finantsmaailmas pole see sugugi vähetähtis argument.

Juba kolmandat aastat järjest viivad maailma juhtivad audiitorfirmad läbi küsitlust (GAAP Convergence, viimane 2002) mille eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas toimub areng ühtse globaalse finantsaruandluse standardi arendamise ja rakendamise suunas. Viimane küsitlus lõpetati 2002 a. detsembris ja tulemused said teatavaks eelmine nädal. Seetõttu olekski kohane arutada nii Eesti kohta maailma finantsaruandluse maastikul kui ka selle maastiku kujunemist tervikuna.

Kõige olulisem järeldus uuringust oli, et üle 90 küsitletud 59st riigist soovib oma finantsaruandlusstandardeid ühtlustada IFRSiga. Mõned riigid, nagu näiteks Keenia ja Küpros on juba IFRSi kohustuslikuks muutnud. Eesti liigub mööda sama rada. Alates 2003 aastast on ka Eestis õigus esitada Äriregistrisse IFRSi järgi koostatud majandusaasta aruanne. Eesti enda finantsaruandluse juhendid on sisuliselt lihtsustatud IFRSi tõlked. Sellega on Eesti selgelt IFRSi rakendajate esirinnas. Näiteks Euroopa Liidus muutub IFRS kohustuslikuks börsiettevõtetele alates 2005 aastast.