Ravim hirmu vastu

Komöödiafilmides piiravad juhmid politseinikud tavaliselt sisse maja, kus kurjategijaid enam pole. Seejärel löövad nad maha ukse, mis polegi lukus.

Millegipärast kangastus see pilt silme ette, lugedes Äripäeva nõudlikus toonis juhtkirja: ?Kõik läbirääkimiste punktid kähku avalikuks!? Ärge ajage meile puru silma räimede ja karudega, kui pole räägitud näiteks tööjõu vabast liikumisest, pani Äripäev pahaks.

Alar Streimann või Kristiina Ojuland ei taibanud tõesti sel nädalal oma arvukates intervjuudes isikute vabast liikumisest rääkida. Sel lihtsal põhjusel, et selles küsimuses oli selgus juba ammu käes. Eesti lõpetas viimase kandidaatriigina arutelu isikute vaba liikumise üle märtsis ning loomulikult teavitati sellest kohe ajakirjandust.

Enamik kandidaatriike oli väga huvitatud maamüügipiirangutest välismaalastele. Austria ja Saksamaa nõudsid omakorda piiranguid tööjõu vabale liikumisele. Seetõttu pakkus EL välja lahenduse: vanad olijad võivad üleminekuaja vältel piirata tööjõu liikumist uutest riikidest, uued tulijad võivad üleminekuaja vältel piirata maamüüki välismaalastele. Õnneks teatasid Rootsi, Iirimaa, Holland, Taani ja Suurbritannia, et nende piirid on Eesti töötajatele avatud kohe liitumise hetkest. Soome on mitteametlikult lubanud piirduda kaheaastase piiranguga.

Üldiselt on liitumisläbirääkimistest raske aru saada inimestel, kes ei tea, et kõnelused on kestnud peaaegu viis aastat ning on jagatud 30 valdkonnaks. Rääkida kogu aeg kõigest korraga pole võimalik. Kõiki viie aasta vältel saavutatud kokkuleppeid on kohe tutvustatud meediale ning teave on internetis.

Viimastel nädalatel on seepärast räägitud veel lahendamata küsimustest. St rahalistest suhetest ja põllumajandustest, aga ka mitmest varem otsustamata jäänud üksikküsimusest.

Enamiku teavet isegi läbirääkimiste lõpp-paketi kohta on Siim Kallas, Kristiina Ojuland ja Jaanus Marrandi sel nädalal juba välja käinud. Ehkki need võivad Kopenhaageni tippkohtumisel veel mõnevõrra muutuda.

Võibolla tekitab mõne ameerika seriaali vaatamine kelleski tunnet, et kõik maailma valitsused varjavad kogu aeg midagi hirmsat. Parim ravim sellise hirmu vastu on avaliku teabe otsimine internetist või telefonikõne pädeva ministeeriumi avalike suhete osakonda.