Piimakvoot ehmatas tootjaid

Eestile eraldatud Euroopa Liidu piimakvooti peab läbikukkumiseks veel hiljuti Põllumajandus-kaubanduskoja (PKK) juhiks olnud Alar Oppar. ?Saadud 646 000 tonni on meeletu tagasilöök, lihtsalt naljanumber,? ütles aastatel 2001-2002 PKK juhatuse esimeheks olnud Oppar. ?750 000 tonni oleks olnud miinimum.?

Oppari sõnul läheb praegune kvoot kindlasti lõhki, kui praegu Eestis peetavad 120 000 lehma 7000 kg piima aastas andma hakkavad. ?Lisaks tuleb arvestada sisetarbimise tõusu, kui Eesti elanikkond jõukamaks saab ja rohkem loomset valku osta.? Ka TÜH E-Piim finantsdirektori Taavi Aas nentis, et hea geneetilise potentsiaaliga Eesti lehmad annavad edaspidi rohkem piima, tuleb tootjail osast loomadest loobuda.

Tallinna Piimatööstuse juht Neeme Jõgi peab Eestile eraldatud piimakvooti löögiks väiketootjatele. ?Kvoodi ulatuses toodetakse Eestis juba täna ja see tähendab sektoris nullkasvu,? lausus Jõgi. ?See tähendab sisuliselt, et suurtootjad saavad veelgi suuremateks ja väikelehmapidajate arv langeb.?

Väiketootjate arvu vähenemist näeb Jõgi juba lähema pooleteise-kahe aasta jooksul. ?Kahju, et nii läheb,? ütles ta. ?Minu arvates pole Euroopa Liiduga läbirääkijatel küll ennast võimalik millegi paistel särada lasta.?

Eestile kehtestatud piimakvooti nimetas arengut mittesoosivaks ka TÜ Jõhvi Piim tegevdirektor Kaido Reinsalu. ?Eesti piimatööstuste potentsiaali arvestades on saadud number väike,? lausus ta. ?Suuremad piimatööstused on madalseisust edukalt välja tulnud ja soovivad areneda. Oleks vaid kuhu müüa.?

Reinsalu sõnul lootis ta praegu saadud 646 000 tonni asemel kvoodiks vähemalt 750 000 tonni. ?Aga hakkama saame ka nüüd,? lausus ta. ?Euroopa Liidu kõrval on ju ka veel kolmandad maad, loodame et ka Venemaa turg lõpuks avaneb.?

Lisaks loodetust väiksematele kvoodinumbrile peab Alar Oppar läbikukkumiseks sedagi, et Euroopa Liidult jäi saamata 400 miljoni krooni eest aastas täiendavat ehk nn rohusööda silo toetust. ?Sellega ärgati liiga hilja, aga Soome ja Rootsi saavad seda 2 miljardi krooni eest aastas,? lausus Oppar. ?Euroopas rakendatakse aga maisisilo toetust 63 eurot tonni kohta.?

Oppari sõnul teeb olukorra raskemaks seegi, et kvoodi edaspidise muutmise võimalus on väike: kvootide süsteemi kehtimise ajal on kvooti suurendatud vaid Portugali, Soome ja Rootsi puhul. ?Ülejäänutel on see aga 4 protsendi võrra vähenenud,? rääkis ta. ?Ka on kvootide kohta öeldud, et neid muudetakse kord sajandis.?

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Ants Laansalu sõnul pole piimameste nurin väikese kvoodi üle põhjendatud. ?Kvoot on 646 000 tonni, meil aga toodeti kvoodikohast piima eelmisel aastal 430 000 tonni ja sellelgi aastal jõutakse vaevu 500 000ni,? ütles Laansalu. ?Lisaks sellele piimatootmine praeguses majanduskeskkonnas mitte ei tõuse, vaid langeb. Lähiajal viiakse veel mitu tuhat lehma tapamajja.?

Laansalu sõnul on piimakvootide probleemiga tingimustes, kus sellest suudetakse täita kolmveerand, tegemist kolmanda järgu küsimusega. ?Kunagi plaanis olnud 900 000 tonnine kvoodinõue oleks olnud mõeldav ehk 1997. aasta tasemelt, aga vahepeal oli ju Vene kriis ja aeg, kus ühe-päeva-peremehed Uus-Meremaa võid ümber töötlesid,? rääkis ta. ?See tähendas korraga 30 000 lehma tapamajja saatmist.?

Ka pole Laansalu nõus väitega, et kvoot läheb lõhki, kui lehma aastatoodang jõuab 7000 kilogrammini. ?Juba praeguselt 5000-lt 6000-le jõudmine on raske, edaspidine nõuab aga väga suuri investeeringuid,? lausus ta. ?Kui tahaksime kvoodina mõeldud 900 000 tonni täita, tuleks piimandusse investeerida 3 miljardit krooni ehk poole rohkem kui viimase viie aastaga kõikidesse põllumajandusharudesse.?